A Travellerspoint blog

Meie imeline Tasmaania

09.08.12

Nonii..8. Veebruaril oli meil viimane tööpäev QFM Packing shedis, mis möödus üsna huvitavalt. Kuna mul oli ka sünnipäev siis hommikul Aivo äratas mind koogiga , millel põlesid küünlad(unustasin ära lugeda aga loodetavasti oli neid seal ikka 22 mitte rohkem) ja laulis nagu linnuke. Arutasime veel , et loodetavasti töölt keegi ei tea, et mul on sünnipäev..ja ei teadnudki kuni üks töökaaslane facebooki avarustes seda avastas. Soovis viisakalt õnne ja rääkis veel mõnele, kes samuti soovisid õnne kuni...kuni tuli lõunapaus. Seinal oli suur uhke plakat Happy Birthday Erica! Kõik soovisid õnne ja Aivo naeris, et olin näost punane nagu redis..aga ega plakatiga ainult ei piirdutud. Iga päev saavad pakkijad lehed, kus on kirjutatud, et palju eelmisel päeval pakiti..ka sinna oli kontorionu John trükkinud suurelt, et Erical on sünnipäev..et ikka kõik teaksid seda, kes veel aru ei olnud saanud:D Isegi üks aasia tüdruk soovis õnne(millegipärast suur-ja väiksesilmsed hoidsid eraldi). Ja ka see veel ei olnud kõik...meie supervisor Helen(raske on täpelt kirjeldada aga ta ei ole selline naine, kes kallistab ja musitab kõiki..jätab natuke karmima mulje kuigi meid aivoga ja tüdrukuid, kes meid reetsid:D , hoidis väga)ühesõnaga Helen ilmus välja suuuuuuuuuuuuuuuure küünlaid täis pavlova koogiga välja. Kõik rõõmsalt laulsid mulle sünnipäeva laulu ja ma ma tundsin, et ma muutun veeeeel punasemaks näost. Nii tore ja suur üllatus ikka! Pärast Helen küsis, et kas sul oli häbi, et sa näost nii punaseks läksid..mul ei olnud häbi, kui vaid siis, et mul polnud midagi enda poolt pakkuda. Naeris, et said hommikul teada, et mul sünnipäev ja saatis kiirelt kiirelt kontorionu Johni poodi koogimaterjali järgi. Nii kaua kui me seal töödanud olme, pole kellegile õnne soovitud nii suurelt ehk mul on väga hea tunne olla nii eriline:) Päeva lõpus jätsime kõigiga hüvasti..ma ei liialda aga Helen oleks peaaegu nutma hakanud ning kallistas mitu korda hirmsasti! Ütles, et tal on nii kahju meid ikka ära lasta..uuris mitu korda, et kas me mitte kuidagi ei saa tagasi minna. Mina olin ka tubli pakkija aga Aivot taheti veel vähem ära lasta, sest ta mul nii tubli ja kiire ju! Ma vist polegi kirjutanud mida ta tegi..tema ülesandeks oli teha kastid ja panna need liinidele. Liine oli 26 ja vahepeal läks tal seal oi oi oi,kui kiireks aga ta sai alati hakkama! Eelmine aasta,kui ära läksime, siis Helen oli järgmise kastipoisi lahti lasknud(meie sõbra Eddy). Igatahes südame tegi väga soojaks, et me neile ikka meeldisime ja nemad meeldisid meile ka väga väga!IMG_9567.jpg

10.08.12

Eile õhtul pärast 8 tunnist sõitu hakkasime otsima endale kohta, kuhu saaksime autokese parkida ja magada. Me vahetasime enda uhke Commodori Mitsubishi Pajero vastu..nagu isa mul ütles maastur on ikka maastur ja tõsi ta on. Poole mugavam on reisida kuna ruumi on rohkem ning, et saaksime veel rohkem raha säästa - magame autos. Eeiei, me ei ole nagu kaks pompsu. Elu on nagu lill!Istmed saame lasta alla ja teha neist queen size voodi, pluss meil on olemas muu kämpimiseks vajalik staff. Esimene öö autos möödus palju lubavalt..Aivo kiitis, et tal oli nii mugav. Ma nii hästi ei maganud, sest me ööbimise kesklinnale suht lähedal parklas ning ma pidevalt jälgisin, et mis autod sinna sõitsid..ühesõnaga valvasin aivo und:D Nüüd üldiselt ikka proovime vähem parematesse kohtadesse end paigutadam kus ei liigu nii palju rahvast:)

Praegu oleme muideks laevas ja liigume Tasmaania poole. Lugesin, et paljud võrdlevad laeva Rootsi kruiisilaevaga..no minu meelest on Tallinna- Helsingi laevad ka suuremad, kui see Spirit of Tasmania. Siin on kirjad seintel, et ei tohi põrandal lebotada aga tundub, et kedagi ikka ei huvita ja rahvas on igal pool igas asendis. Ise seadsime end sisse mõnusalt mingisse restorani, mis töötab õhtusel kruiisil. Aivo vahib entertainment systemist Expendables 2 ja molutab niisama:) Ja mainin ära, et hirmus nõrgad on need ausid..erinevatest foorumitest juba lugesin , kuidas paljud hoiatasid merehaiguse eest ja noh, päris paljud on ka väga hädised. Laev kõigub küll päääris palju küljelt küljele aga mitte midagi hullu pole..

Natuke Tasmaaniast:

Melbourneist 9-11 tunnise laevasõidu kaugusel olenevalt, milline ilm merel on.

Suuruselt on ta suurem, kui Eesti ning rahvastikuarv on väiksem(u 503,292 püsielanikku)

Pealinn on Hobart, mis on Lonley Planeti üks „Top ten cities in the world to visit in 2013“ Eks me näe, mida põnevat sadamalinn meile pakub..

Ikoon on Tasmaania kukkurkurat (Tasmania devil) aga näha võib ka vombateid, albiino kängusid ja muid sulelisi ja karvaseid.

Inimesed – kadedad kirjeldavad , et nad on kolmepealised aga pidid olema ülisõbralikud ja head võõrustajad..veel toredamad kui „suurema saare“ elanikud. :))

Suur osa Tasmaaniast kuulub World Heritage listi, mis meelitab turiste üle maailma avastama sealset rikkumata metsikut loodust..ka meid:)

12.08.12

Esimese öö veetsime karavanipargis, mis oli hästi lähedal sadamale. Wc ja dušš olid ikka mega nõukaaegsed aga noh, meie väga pirtsakad ju pole:) Esimeseks sihtpunktis võtsime Cradle Mountaini, kus oli väga vga palju erinevaid ja erinevate raskusastmetega matkuradu. Väga populaarne on, et tehakse Overlandi track, mille läbimiseks kulub keskmiselt 6 päeva...meie kahjuks(võii ikka pigem õnneks??) ei saa seda endale lubada. Muideks , et teha overlandi tracki, peab maksma 120dollarit inimese kohta, mis läheb tee hooldamiseks. Ma usun, et see on väga väga äge kogemus aga siiski natuke liiga kallis ju? Niigi tuleb maksta eraldi pargi sissepääsu eest(2 kuu luba on 60 dollarit auto kohta)..Meie kõmpisime 3 km üks ots Marion lookouti(1223m)..kohati oli üsna raske, sest trepiastmed olid tehtud väga kõrged ja mul pole just kõige pikemad kepsud. Vaade oli väga ilus kraaterjärvele ja Dovei järvele, mis on ühtlasi sügavaim magedavee järv Austraalias. Kahju ainult, et päike valele poole loojus muidu oleks veel vingem vaade olnud. Öö veetsime karavanipargis, kus pidime 35 dollarit välja käima, mis on väga kallis!! Süda tilkus mõlemal verd ja jõudsime ühisele kokkuleppele et Big 4 ketti kuuluvatesse parkidesse me enam jalga ei tõsta:D Muideks Tasmaanias on võrrledes ülejääänud Austraaliaga üldse külmem kliima..ja õhtul läheb ikka pääääris jäiselt külmaks. Me ikka oleme üle 30 kraadise soojusega harjunud ja nüüd see 20kraadine temperatuur tundub päris jahe:)
Nii palju kui me praegu sõitnud oleme ja näinud oleme, siis siin on ikka vägev loodus! Love it._MG_8797.jpg_MG_8763.jpg_MG_9139.jpg

13.08.12

Üritan väheke jälle kirjutada, kuigi praegu teed on hirmus ülesse alla ja käänulised..loodan, et südant väga pahaks ei viska. Pärast hirmus kallist karavanipargis veetud ööd võtsime suuna edasi Queenstowni poole,mis on hästi hästi pisike kaevanduslinnake suurte mägede keskel. Seal kaevandatakse rauamaaki, mille nime ma täpselt ei mäleta aga see on vajalik, et meie tehnika ikka töötaks ja edasi areneda saaks. Minu meelest on sealne kant lihtsalt super! Aaa ja enne Queenstowni jõudmist tegime väikese kõnnaku Montezuma fallside juurde. Uskumatult vinge ajalugu on sellel kohal(tegelt oli see vihmamets)..seal oli kunagi raudtee, mis võimaldas inimestel(ja kaubal) ühenduses olla teiste kohtadega, kui veel sõiduteid polnud ning seal kaevandati hõbedat, kulda ja muid rauamaake. Koskede juurde näita teeviit, et 3 tundi edasi-tagasi matk. Enamus kohtades on pandud see aeg suure varuga ja tegelt on läinud matk kiiremini aga no kurat, seal läkski meil 3 tundi, mis tekitas tunde, et oleme nõrgad ja vanad:) Rada oli 10 km pikk aga muidu üsna tasane ja kerge. Väga mõnus oli..ja õhk oli kuidagi teistsugune...jaa..nägime pisikesi madusid, kes vist polnud mürgised aga me pole kindlad ka. Kosk oli vägev..Tasmaania kõrgeim. Pildid räägivad enda eest.
Öö veetsime Queenstownist paar km eemal järve ääres..täiesti tasuta ja täiesti kahekesi! Super ilusa vaatega järvele ja mägedele. Jõime Vana Tallinna koorelikööri, sõime krõpsu ja vaatasime päikseloojangut..mõnus! C ´est la vie! Ehk see ON elu!_MG_8872.jpg_MG_9096.jpg

14.02.12

Eilse päeva naelaks oli Mt Field rahvuspark, kus alustuseks sõitsime 17 km ülesmäge. Seal pidi olema vägev vaade aga loomulikult mida polnud, oli vaade. Oli ka erineivaid matkuradu, kus raudselt oleks saanud ilusamaid vaateid, aga kuna kell oli 5 õhtul ja meil olid vaatamata Ruselli kosed ning ööbimiskohta ka polnud lähedal , siis vurasime sama targalt mäest alla tagasi. Kosed asusid ainult 10minuti kaugusel autoparklast,pettunud olime neis..(vähemalt mina)need olid suhtliselt ära kuivanud...aga ilusad olid siiski:) Ööbimise kuskil linnas pargis, kus olid ühes lastemänguväljak, terviserada, grillimisala ja koertega jalutamise ala..ehk hommikul, kui esimesed trennitajaid ja pissitajad parki jõudsid, panime minekut! Hommikul jõudsime Hobarti, mis oli hirmus sombune aga suhtliselt soe. Nagu ma eespool mainisin, on Hobart sellel aasta must visit koht. Meil on kõik see reisikava nii tihe, et pole aega molutada siin ja seal..ehk kõndisime natuke kesklinnas, kus olid uhked jahid, leidsin 2 dollarit ja suutsin trepist alla lennata, sest jäin pilte vaatama,mis olime just teinud:D:D. Kunsti huvilistel oleks seal tegevust küll ja küll..seal on tänapäevane ja uhke kunstigallerii Mona, mida tuldakse ekstra uudistama üle maailma. Meid kahjuks kunst ei huvita ja võtsime suuna Port Arthuri poole, mis on väga väga huvitava ajalooga koht. Nimelt tegi samanimeline mees seal sunnitöö laagri/ vangla, kuhu saadeti karistust kandma need „kõige“ hullemad pätid, nt mingi tuntud onu sai 15 aastat selle eest, et purjuspäi ringi uitas..nii, et meil ikka on vedanud:) Veel „leiutati“ seal veel piinarikkam moodus, kuidas inimesi karistada..vangid said eraldi kambrid, kus olid nad 23 tundi kogu päevast ning ühe tunni said olla kõrgete seintega alas koos pisikese taevajupiga. Vangidel oli keelatud igasugune rääkimine/häälitsemine/viipekeeles suhtlemine omavahel(kuigi nad vist ei näinudki kedagi, sest enamuse ajast veetsid kambris)..karistuseks kottpime karts. Igati õudne elu aga kui ma ei eksi siis ka tänapäeval on vanglates 23tunni ja 1 tunni süsteem..vähemalt Tartu vanglas on(eiei ma ei ole pätiplika..käisin kunagi klassiga tuuril seal)Veel oli seal saar eraldi vangilaagriga ja surnuaia saar..Tegime igal pool palju pilte, et äkki jäävad meie piltidele vaimud, sest informatsioonikeskuses oli eraldi stend külastajate saatetud piltidega, kuhu oli jäänud imelik udukogu..creepy. Pilte pole veel arvutisse pand aga tundub, et meil ei läinud õnneks:( Ma kirjutaks teile veel palju põnevat selle koha ajaloost aga ma ei usu, et keegi lugeda viitsib. Ainult mainin veel, et 1996 aastal mingi hull mees avas tule sealsete turistide pihta tappes 35 inimest ja haavas raskelt 19 turisti..täiesti jobu ma ütleks!!IMG_9292.jpg
Tasmaanias möllas ka paar nädalat tagasi suured metsatulekahjud ning kui sõitsime Port Arthuri poole, siis tõesti oli õudne vaadata, kuidas puud olid ära põlenud ja ära surnud..päris palju maju oli maha põlenud ja inimesed elasid telgis..isegi paar autot ja paati olid ära põlenud. Õnneks suurem osa majadest suudeti päästa kuigi tõesti põlengud on seal kandis suured olnud..ma ei kujuta ja ei tagasi ette kujutada, mis tunne võib olla, kui kodu lihtsalt maha põleb..õudne..

16.02.12
Pärast ajaloolise Port Arthuri külastust võtsime suuna idarannikule, mis on tihedamini asustatud nagu ka „suurem“ Austraalia. Idarannik pakub helehelehelesinise veega randu, imehead veini(mida me ei mekkinud) ja seal kandis lihtsalt ollakse. Külastasime Wineglass bay lookouti(keegi ei oska öelda, et miks just selline nimi, sest veiniklaasi see eriti ei meenuta) ja ma arvan, et ma ei valeta, kui ma ütlen, et see rada on Tasmaanias tihedamini ettevõetavaid radu. Turiste oli seal meeletult palju ja just asiaate. Huvitav ongi, et bäkkereid on siin Tasmaanias üllatavalt vähe..enamasti on rendiautodega asiaadid või karvanidega vanaisad/vanaemad. Hmm.. igatahes 1,5 tunniseks rajaks olin ma valmistunud pikalt, sest kuskilt blogist lugesin, et see on väga raske rada. Ei olnud!! Võrreldes teiste radadega oli see kõkimõki. Vaade oli lummav aga kuna lookoutis oli meeletult turiste, siis oli ebamugav seal ja ei saanud rahulikult vaadet nautida. Omaette vaatamisväärsused olid aasia neiud/naised, kes matkasid kontsakingadega ja neid oli päris mitu:)IMG_9339.jpg Üks mainist väärt koht, mida külastanud selle paari päeva jooksul oleme on Jaccobs ledders ehk siis sõitsime taas oma tibulinnuga(auto hüüdnimi) ülesmäge 15km. Vaade oli taas super! Õnneks seekord vedas ja see sõit ei olnud asjata.IMG_9518.jpgIMG_9560.jpg
Idarannikul on küll ilusad rannad aga mulle siiski meeldis rohkem läänerannik ja sealne metsik loodus ning mäed. Ülehomme ehk 18. veeb hakkame varahommil laevaga Melbourne poole seilama ning seal võtame suuna idarannikule ehk Sydneysse, Gold Coasti ..jne. Üldiselt võime öelda, et jäime Tasmaaniaga väga rahule! Sisikonna saime korralikult segi loputada käänulistel teedel ja väga ilusaid vaateid oli kõikjal! Ja aitäh ilmataat, ilmadega vedas meil väga, isegi randid saime..:)
Nii nüüd üritan selle blogipostituse ära postitada ja uued seiklused uutes postitustes. Ja tõesti vabandan igasuguste kirjavigade pärast..enda õigustuseks ütlen, et sissekanded on kirjutatud uina.-muina olekus ja tõesti kirjakeel ununeb ära, kui ei kasuta seda tihti..loodan, et annate andeks.:)

Posted by austraalia 01:53 Archived in Australia Comments (0)

P-P-P-PÕNEV

sunny 35 °C

Hakkasime mõtlema üks päev, et me ei mäleta millal me viimati nägime vihma. Julgen pakkuda, et kolm nädalat on meil olnud soojakraade üle 30ne ja vihma njetu. Päris palju on öelnud, et aiii ma olen niii kade, et teil seal soe aga uskuge mind see kuumus pole siin üldse nii tore...eriti kui nüüd viimastel päevadel on olnud üle 40 kraadi. Tuul, mis puhub on kuum ja kõrvetav, koju jõudes on kodu nagu sauna eesruum(kõik metallist asjad on kuumad ja hakkavad õhtu sealt ilusti õhkama soojust välja ) Ühesõnaga pole see elu meil miskit nii lill.

Natukene meie tööelust ka..

Ma vist mainisin, et töötame see aasta samas kohas kus eelmine aasta..pakime nektariine, virsikuid, ploome jne. Kui meil siin paar nädalat tagasi õhkasime., et tuleks jumal küll juba vaba päev siis nüüd on vastupidi. Hilisemad sordid ei valminud millegi pärast ja nüüd kuumuse tõttu ei saa neid korjata. Kiirel ajal töötasime mmmm 6?nädalat kus oli üks puhkepäev.

NB: JÄRGNEV TEKST ON KALLITE KOLLEEGIDE BLOGIST (hellejalauraaustraalias.blogspot.com.au ) ja sain neilt loa ka copy-pasteks:D :

Nagu mõned ilmselt juba kuulnud on, siis meie tööks on luuviljade (nektariinid, virsikud, aprikoosid, ploomid) pakkimine. Tegemist on täiesti tüüpilise liinitööga: viljad tulevad mööda liine, meie võtame need liinilt, vaatame, kas need sobivad kasti panekuks või mitte, sobilikud laome ilusti-kenasti kasti, koledad viskame järgmisele liinile, kust need lähevad kas mahlaks või siis teise klassi pakkimisliinile, kus pannakse kasti koledamad viljad. Ja ega vilju siis niisama kasti panna ei või, kõik käib ikka ilusti mustri järgi. Ühel päeval just avastasime, et meie jutt on selle töö ja nende ladumismustrite tõttu muutunud tavainimestele ilmselt täiesti arusaamatuks. Laused stiilis “no tegin seal siis seda viis-viis-seitset”, “kas see kolm-kolm-üheksa on magus liin vä”, “täna tegin mingeid eriti pabulaid, neli-neli-üksteist-neli oli vist” on meie jutus vägagi tavaliseks muutunud. Kõige hullem on see, et meie enda jaoks on need kõige loogilisemad laused üldse. Masendav, mida see töö meiega teinud on.

Kuna tegemist on tükitööga, siis meie palk sõltub otseselt sellest, kui palju me pakime. Seega on väga oluline, kas ja millise liini sa endale saad ning kes sinuga koos veel selle liini ääres on. Liine on meil seal kokku 26, pakkijaid aga tunduvalt rohkem, seega igaüks endale liini ei saa ning seetõttu käib päris tihe konkurents heade kohtade pärast.

IMAG0133.jpg Liinid pole loodud pikematele neidudele.

IMAG0129.jpg Aprikoosid..väga pabulad

IMAG0134.jpg Virsikute treid..kergem pakkida aga tükihind on 32-42 senti trei kohta.

packing.jpg Pole meie packing shedis tehtud aga selline on ka meie liiniäärne "elu"

Tööpäevi üritame huvitavamaks muuta eesti estraadiklassikat meenutades ja vahel isegi liini ääres kõva häälega lauldes :D mõnel eriti kehval päeval, kui tempot ei anta või viljad on koledad ja pehmed, on meie repertuaaris näiteks Getter Jaanist inspireeritud “me kõik jääme nälga, tean seistes liini ees”. Õnneks selliseid päevi väga palju ette pole tulnud. 

Aga nüüd siis lähemalt meie pakkimislao rahvast. Laias laastus jaguneb seltskond kaheks: kitsassilmad ja suursilmad. Alustame siis kitsassilmadest. Neile on meil välja kujunenud üsna omapärased, kuid tabavad hüüdnimed. Seda peamist seetõttu, et umbes kolmandal päeval, kui me seal töötasime, leidis meie vahel aset umbes järgnev dialoog: 
Laura: “Seal oli üks pilukas ka”
Helle: “Milline?”
Laura: “No see lühike” 
Ilmselgelt oli vaja pilukatel kuidagi paremini vahet teha. Järgnevalt toon välja mõned kõige silmapaistvamad/meeldejäävamad pilukad:

Pilumutt

– tema on selline umbes 40-aastane kitsassilm, kes on seal pakkimises töötanud juba päris mitu hooaega. Ta on kõige kiirem pakkija, kuid samas paneb ta ka väga palju halbu vilju kasti. Heal juhul tuleb sellest ainult temal jama, halval juhul saame kõik selle eest sõimata. Hommikuti on Pilumutt väga hoos. - jookseb juba enne ülemusi tööle, et endale koht krabada. Suhteliselt lapsik või nii. Kõige häirivam tema juures on aga see, et mõni kord (no tegelikult ikka päris tihti) korjab ta lihtsalt liinilt kõik viljad ära, niiet teised ei saagi mitte midagi pakkida. Üks päev võttis Helle lõpuks julguse rindu ja ütles Pilumutile ja veel ühele pilukale, et kuulge, jätke meile ka ikka midagi pakkimiseks. Algul Mutt ainult noogutas selle peale, aga hiljem, märgates, et Helle oli ka ta liini ära võtnud (ehkki ta ei olnud seal liini ääres juba umbes pool tundi olnud, vaid korjas suure hoolega Laura liinilt vilju ära), läks Mutt närvi ja kallas Helle pooliku kasti liinile ümber. See jõudis muidugi kuidagi ülemusteni ja Mutt sai selle triki eest kollase kaardi. Jah, meil jagatakse seal kollaseid ja punaseid kaarte nagu jalgpallis :D

Koeratõbine Duopüks

– ta on selline huvitav tüdruk. Alati, kui mõnel liinil on rohkem, kui 50 vilja, siis ta jookseb nagu oleks tulekahju vms. Ise vehib samal ajal kätega nagu mänguhoos koer vms. Ja kui liin on täiega täis ja hakkab kohe üle ajama, siis ta vehib samuti nagu tal oleks mingi kummaline haigus kallal, selle asemel, et täiega pakkida ja asi uuesti kontrolli alla saada. Seepärast ongi ta meie jaoks Koeratõbine. Duopüksi nimi on talle külge jäänud, sest tal on veider komme kanda pikkade pükste peal lühikesi pükse. Ei tea, kas see on mingi uus mood?!

Poisike

– algusest peale on meil olnud segadus, kas ta on poiss või tüdruk. Kuna üldiselt poisse pakkimisse tööle ei võeta, siis oletasime, et ta on lihtsalt poisilik tüdruk. Korra nägime teda ka naiste WC-sse minemas. Seega järelikult ikkagi tüdruk. Aga viimasel ajal on ta muutunud järjest poisilikumaks. Kannab poiste triiksärki ning käis juuksuris ja nüüd näeb välja täiesti nagu väike armas pilusilmne poiss. Ainus müsteerium ongi see, et miks ta siis ikkagi naiste WC-s käib…

Vennad

-  need on tegelikult 2 õde, kes on äraütlemata poisilikud. Ja kuna meie Triinuga oleme selle pakkimislao Õed, siis järelikult nemad peavad leppima nimega Vennad :)

Mütsiga tibi

-  ta on selline hästi poisilikult riietuv tüdruk, kellel on iga jumala päeva müts peas. Me oleme üsna veendunud, et ehkki tal muidu on umbes õlgadeni ulatuvad päris paksud juuksed, siis sellest hoolimata on tal keset pealage kiilakas laik, mida ta selle mütsiga varjab. 

Hiireke – väga hiirekese moodi tüdruk. Sellise halli. Alguses pakkis ta väga aegalaselt ja temast ei olnud ikka mitte mingit tolku. Nüüdseks on ta aga väga tüütuks muutunud. Ta tuleb su liini peale ja ei lähe ära. Ja ta lihtsalt ei lähe ära.. vahet pole palju sul vilju liinil on. Ja kui ta üksinda liinile või liini otsa satub siis teeb ta väga veidralt kiiret tempot.. saa siis nüüd aru..

Õnneks lisaks kitsassilmadele töötab meil seal ka päris palju suursilmi.

Helen

– tema on meie otsene boss. Väga tore naine, igati abivalmis, õiglane ja asjalik. Alati kuulab su ära kui midagi on vaja. 

Kvaliteedikontrollitädid Glenda ja Jenny

– nemad on päiksekiired meie päevas. Eriti Glenda. Tema on selline rikutud mõtlemisega kuuekümnendates tädike, kellel on alati midagi teravat öelda ja nalja saab alati palju. Iga kord kui nad tulevad meile näitama, mitu halba vilja me mingisse kasti pannud oleme, on nad ikkagi väga sõbralikud ja toredad.

Kõõrdsilmne patsutaja ehk=== Tony=== – tema asetseb hierarhias üleval pool enne mainitud Helenit ja all pool varsti mainitavat Kurja Onu. Kõõrdsilme patsutaja on ta aga sellepärast, et esiteks on tal silmad kõõrdis ning vahepeal käib ta meie vahel ringi, vaatab mida me teeme (et ikka punane külg viljadel üles poole oleks) ja siis patsutab vahepeal seljale ja ütleb et jätka, jätka.

Jenny poeg ehk Kompu – tema on üks neist, kes täis pakitud kastid ilusti aluste peale paneb. Alguses oli ta meie kõigi (eriti Triinu) silmarõõm, kuid siis saime teada, et tal on 4 last. Alates sellest hetkest hakkas ta iga päevaga meie jaoks aina koledamaks muutuma :D ise mõtlesime, et ehk oli asi ka selles, et tal kasvas habe aina pikemaks. 

Kuri Onu

– Tema on meie kõige suurem boss. Ükskord ta karjus meie kõigi peale ning pärast oli mitu päeva moraal väga madal. Ja temaga meid vahepeal ka ähvardatakse: “you don’t want Michael to come in and…“ või “if he’s in a bad mood…“. Aga nüüdseks me teda enam ei karda ja loodetavasti see asi ka jääb nii.

Kurja onu tütar ehk Hitler

– tõeline issi tütar. Ükspäev nägime kuidas ta enne pausi läks Kurja Onu juurde ja siis issi pani tütrekesele ilusti käed umber ja kõik oli ninnu-nännu. Kui ta alustas, siis ta arvas vist et ta omab kõigi üle võimu ning lähtuvalt tema käitumisviisist tuli talle ka hüüdnimi Hitler. Nüüdseks on ta aga leebunud ja enam ei ole tema kohta ühtegi halba sõna öleda.

Lõhnaõli-tibi ehk Lauren

- oli Helle suur sõbranna. Mingi hetk ta igatahes enam Hellega väga ei suhelnud ja nüüdseks on ta juba läinud. Lõhnaõli-tibi nime sai ta aga seetõttu, et pidevalt oli ta endale peale kuhjanud hunniku lõhna. Või deodoranti. Täpselt ei jõudnudki selgusele.

Iiri tibid

– 2 Iirimaalt pärit tsikki, kes teevad samuti oma farmipäevi nagu meiegi, kuid silmnähtavalt nad ei vaimustu sellest tööst. Parema meelega nad ilmselt pidutseks või suvitaks niisama. Nüüdseks on nad ka juba kuskil uutel asumaadel.

Need on siis meie töökaaslastest silmapaistvamad ja huvitavamad. Tegelikult on rahvast veel, aga kõikidest nagunii ei jõuaks kirjutada.

Jõulud möödusid meil päris toredalt, kõik oleks olnud täiuslik, kui oleks olnud kõik armsad inimesed kõrval. Kuna meile anti tervelt vaba nädal siis põrutasime kaheks päevaks Adelaide lähedale poolsaarele. Käisime väikses linnakeses, kus oleks olnud õhtu võimelik pingviine näha..selliseid imetillusid. Aga kuna me ei jõudnud pimedust oodata(hommiku vara panevad plehku..sööma..ja õhtu võtavad suuna tagasi) siis loodame, et näeme neid Melbourneis või vist isegi Tasmaanias peaks neid olema. Säästlikud inimesed nagu me oleme siis loomulikult ööbisime autos koos mõrverlike hetkedega, ilmeselgelt liiga palju õudukaid vaadanud:) Seal kus ööbisime oli päris kena vaade...piltidele on enamvähem jäänud midagi peale. Hommikul suutsime end korra ülesse ajada, et vaadata päiksetõusu ja pärast seda läbisime väikse matkaraja. Edasi – tagasi oli 3,4 km äkki? Lõbusalt alustasime allamäge kõnnakuga, ülesse tagasi nii tore polnud tulla..aga ellu jäime. Pärast seda sõitsime natuke edasi ja otsisime bensiinijaama. Meil punane tuli põles ja säästliku sõitu oli suhteliselt raske teha, sest pidevalt oli mäest ülesse mäest alla sõit. Loomulikult terhvas olema jõululaupäev kui kõik väiksemate asulate bensiinijaamad olid kinni. Hoidsime hinge kinni, et ikka jõuaksime järgmise asulani ning, et seal bensiinijaam oleks avatud. Õnneks oli avatud, kui poleks olnud siis arvatavasti oleksime end kuskile kerra visanud ja oodanud avamist:D Mul tulid lausa pisarad silma kui nägin bensiinijaama..ja noh kuna kogemus oli nii kehva siis laadisime paagi mõnuga täis. Ülejäänud päev aga möödus mõnusamalt..laineid püüdes . Küll oli mõnus! Päiksepõletus aga ei olnud enam nii mõnus. Aga me sellega üsna harjunud siin juba, sest ikka ja jälle ununeb päiksekreem ära..eriti kui väljas on mõnusalt tuuline ja tunne, et päike ei võta üldse:) 418104_515.._40960998_n.jpg

15909_5155..898536285_n.jpg Jõululaupäev.

Ahjaa ja saime uue auto..sellega on paaalju parem offroadi ju teha!

406002_455..425507793_n.jpg

Paari nädala pärast hakkame me uusi seiklusi otsima. Kõige pealt läheme Tasmaania ( natuke suurem saar kui Eesti) ning pärast seda liigume mööda idakallast edasi Sydney poole. Aga kõigest selllest järgmises posituses..mis arvatavasti tulebki uute reisimuljetega!

Seni aga teile kõigile palju päikest, armastust, rõõmu, tervist, headust!

Kallistades Reelu ja Aivo

Posted by austraalia 23:11 Archived in Australia Comments (0)

Taas Renmarkis

sunny 30 °C

Tere taas. Yritan siis hakata jälle natuke blogitama , kuid ma ei luba, et ma tihti siia kirjutan(ehk siis hiljem, kui trippima hakkame..
kes meie rutiinsest elust, läksime tööle, tulime koju ja läksime magama ikka lugeda tahab)
Igatahes alustasime reisi Rigast..muideks emme pärast security checki ma isegi lahistasin natuke nutta, et teid kõiki Eesti pidin jätma.
Pärast kolme ja poole tunnist lendu jõudsime Istanbuli, kus olime ühe päeva. Lennujaamast saime naksti metrooga ja trammiga kesklinna
(mis oli pigem nagu rong)..mis oli super odav ja üsna mugav/lihtne. Minu meelest on Istanbul super vinge linn, vähemalt ühe päevaga saime
isu igati täis. Istanbul muideks painkeb kahel mandril-Euroopas ja Aasias..ja neid kahte poolt eraldab jõgi. Meie hotell oli Aasia poolel
ja seiklesime ka rohkem seal kandis, sest ajanappuse tõttu oli raske kõikjale jõuda. Ei imesta, miks paljud naudivad seal shoplemist..tõesti
tänavatel on palju kaupmehi, kes müüvad kõikvõimalike asju kõigile ehk siis turgudel pole ainult mitte turistid vaid ka kohalikud.
Ja kõige toredam oli minu meelest, et sai rahulikult kõndida ja ei pidanud muretsema, et kui midagi vaatama jääd, siis hakatakse pinnima,
et osta see ja too ära. Euroopa ja maailmas teisel kohal suuruselt kaubanduskeskus on ka Istanbulis kuhu ilmselgelt oleks mina tahtnud minna
aga ma isegi ei hakanud Aivole midagi mainima sellest, sest ma tean, et vastus oleks olnud EI. Igatahes vaatasime imeilusaid mošeesid,
jõime türgi kohvi ja sõime kebabit(mis aivo meelest lõhnas nagu surnud koer ja minu meelest maitses nagu surnud koer)..ja mulle vähemalt
ikka väga meeldis Istanbul! Järgmine sihtkoht oli Kuala Lumpu
ja seal istusime kohe ümber teise lennu peale, mis tõi meid Melbourne-i. Umbes 20 tundi lendasime siis järjest, mis polnudki väga hull,
sest meil oli nüüd entertainment system ja lennkis sai palju süüa ja juua!(viimane oli kõige olulisem eksole:D) Ka Melbournei lennujaamas
sujus kõik ilusti..ma natuke põdesin ja mõtlesin ime asju, miks nad meid sisse ei lase riiki aga tegelikult ei uuritud mitte kui midagi.
Shuttle bussiga saime kesklinna ja sealt jalutasime nagu vanad kalad hosteli( enne eesti tulekut me ka olime Melbourneis 5 päeva).
Kuna Reelika andis otsad ja ei viitsinud edasi kirjutada siis ma jätkan seda.Loodame et kunagi saab ka valmis ja ülesse riputatud.
Melbourni hostel, kus peatusime oli päris kesklinnas ja päris hubane koht.Kuigi jah, esimese öö seal ära magades saime
aru, et me ikka ei suudaks kuid järjest hostelis elada. Kuigi see hostel oli meil veel üsna vaikne aga siiski suutsime mõlemad 3 ajal pidutsejate tõttu une
kaotada ja niisama lakke vahtida paar tundi.
Siiski sai need neli päeva ilusti vastu peetud , õnneks
sattusid toakaasleased olema ka väga normaalsed inimesed.Järgmised kaks päeva möödusidki meil netis autosid otsides'
kuni me ühe kobeda varjandi leidsime. Algul tundus hind liiga kallis, olime maksimaalselt arvestanud 3000 AUD-iga.
Siis aga avastasin et mul on liiga palju raha veel eesti konto peal ja läksimegi seda autot vaatama, mis polnud
üldsegi nii lihtne.Kuna pidime rongide ja bussidega seiklema melbourneilinnas välja eeslinna. Seal olid veel mingid
raudtee parandustöööd ja mingid rongid olid ümber suunatud bussidele.Seega autoni jõudmine võttis meil aega
2.5 tundi ja tagasi tuleks teine sama palju.Auto meeldis meile mõlemale kohe väga, seega polnudki suurt juttu,
kui proovisõit ja lõime käed. Autole järgi läksime küll alles järgmise päeva hommikul, sest siis oli meil vaja
nagunii hostelist välja kolida ja Renmarki poole sõitma hakata.. ja õnneks see kohake kust auto saime jäi täpselt suunaga renmarki poole .
Muidugi ei laabunud asi nii lihtsalt, kui auto kätte saime ja sõitma hakkasime sattusime ummikusse mis oli ikka
tõeline ummik. Võiks julgelt öelda, et istusime seal kaks tundus nii, et liiguks 5 m edasi, siis seisad ja siis jälle
liigud.See oli jube.Sõit renmarki kulges hästi, auto pidas vastu iluti. Sai tehtud väiksed söögi-joogi peatusi ning õhtul
kella 21 olimegi Renmarkis.Kus teadsime kohe kuhu motelli minna ööseks, et hommikul karavani parke külastada ja
elukohta pikemaks ajaks otsida. Karavani park kus me eelmine aasta elasime on endale vahepeal saanud uued oomanikud.
Algul juba lootus kadus, et peamegi sinna motelli jääme, mis polnud muidugi väga hull koht aga seinad kostusid
jubedalt läbi ja kardin pidi kogu aega ees olema, et jalakäijad sisse ei vahiks selline pime urgas oli:).Polnud päris meie maitse.
Õnneks nii kui vanasse heasse tuttavasse karavaniparki sisse astusime tuli meile vastu uus omanik häasti sõbralika ja
tõeline austraallane .Seletasime ära, et mis värk meil on ja, et olime eelmine aasta ka siin.Juhuslikult üks Cabin oli just vabanenud
ja omanik ütles meile, et te meeldite mulle väga ja olekiste ideaalsed, sest te olete kahekesti aga tal olevat sellele kohale pikk
nimekiri aga kõiks tahavad kolme-neljakesi tulla.Seega ta andis selle meile ära.Makasame cabini eest 200 AUD-i nädalas. mis on ka päris
hea hind ..meil on oma köök,kus on isegi pliit, mikrokas..siis suur voodi, korralik telekas, kondikas ja pesumaja/wc on paarikümne meetri kaugusel majas
,mis on ühiskasutuses aga pole üldse must ja räpane.
Tundub, et Aivo ka loobus ja ma kirjutan lõpuni. Meil on tegelt väga tore elu, sest meil on siin ka kolm eesti tüdrukut, kellega
sai Berri klubi üle vaadatud(oi need austraalia naised olid purjus ja koledad. Ausõna!)..ka tööl käime nendega koos. Kusjuures meil võib olla
veab ja tuleb eriti hea hooaeg, sest alustasime tööga 2 nädalat , kui tavaliselt alustatakse kuigi meie tööpäevad pole veel täisvõimsust taha saanud
aga meile ikka räägitakse, et puhake puhake, varsti hakkab töö pihta. Nii hea!!! Kardan, et esimene palk läheb nagu nihuti, sest tahaks shopata
nii siin Renmarkis kui ka ebays(jah, ma olen natuke sellest sõltuvuses:D) Ja minul käib jälle selline ajude ragistamine iga päev, et mida teha süüa. Oi,
kui tüütu on ikka, sest Aivo nõuab liha ja nii hea nagu ma olen, siis ikka üritan ta soove täita kuigi ideid napib ja saab suhtkoht samasuguseid toite:D
Aga ma ei teagi, ma ei oska muud praegu kirjutada. Teie nautige sügiselõppu ja meie saame teie eest ka pruuniks! Tegelt me juba oleme kergelt pruunakad;)

Päikest ja sooja!
Reelu Ja Aivo

Mõned pildid kaIMG_8037.jpgIMG_8023.jpgIMG_8049.jpgIMG_8018.jpgIMG_7979.jpg

Posted by austraalia 02:36 Archived in Australia Comments (0)

renmarki v6lud

Ja olemegi omadega Renmarkis. See on v2ike linnake 10 000 elanikuga, kus leidub p2kkeritele t66d aastaringset. Tublimad saavad sebida endale paremad t66otsad(aga uskumatult suur t2htsus on sellel, et kui palju sul on h2id tutvusi!)ja natuke laisemad saavad naeruv22rselt v2ikse raha eest sitrulisi korjata. Siia saabusime, siis olime nii 6hinas, et Adelaidist kuni Renmarkini(250km) olid tee 22rtes suuuuuuuured p6llud(viinamarjad ja apelsinid/mandariinid p6hiliselt), t66agentuurist saime lootust juurdegi, andsid kohe numbri, kuhu vajati t66lisi ning ka karvanipargist toredad prantlased jagasid enda supervisori numbrit. Pyhap2eva varahommikul vedasime end siis p6ldude vahele, supervisor aga oli selline suur unustaja ja arvas, et me vist kohalikud. Ytles mingi koha, et tulge siia..me siis m6tlesime. et peame minema agentuuri juurde, kus n2gime, et teised t66lised said kokku. Ootasime 2 tundi ning kippu ega k6ppu. Me poleks nii kaua oodanud aga oli pyhap2ev ja m6tlesime, et 2kki alustavad hiljem.L6puks helistasime, et kus oled, siis andis juhtn66rid kuhu tulla. L2ksime kohale aga keda polnud oli Jamey. Seal oli kyll mingi tiim korjamas ja traktorist ajas asju ning l6puks saime 6ige vennikese k2tte.Ta viis meid siis p6ldude vahele mega keerulist teed, me ei taibanud meelde ka j2tta millise puurea vahelt 2ra keerasime jne, ning t66p2eva l6puks seiklesime nagu kaks peata kana metsikult l6putute p6ldude vahel aga l6puks saime ikka elusalt v2lja. Esimese p2eva pikkisime sidruneid..ja loomulikult pandi meid teiste halba t66d koristama ehk siis puid mida oli korjatud aga halvasti ning me pidime yle tegema. Kaks tundi v6itlesime,just nimelt v6otlesime, suurte puude vahel, et saada k2tte yksikuid sidruneid ning saime vaevu pool bini t2is(suur suur kast kuhu oma korjamiskotist valad viljad sisse ning nende yhikute j2rgi arvestatakse palka).Korjamine pole lihtne,sest puud on okkalised(nagu roosipuude vahel oleks m6llanud)ja tihedad..ma t6esti naersin, et ma pole yhegi sidruni p2rast nii palju v6idlenud. Kes kauem vastu peavad, siis neid kindlasti hakkavad vaevama seljavalud, sest kotid kuhu enda mugulad paned, on v2ga rasked ja kogu raskus on seljal. P2rast suurt v6itlemist lasti meid sidruneid t2is puudele, seal l2ks korjamine l6busamalt. Saime tunniga t2is bini aga korjata me enam eriti ei j6unud, sest t66p2evad hakkasid l6ppema. Sidrunitega muidu teenis k6ige pareminui..50 dollarit oli bin. Ma tean, et poes on igasugused k6ik v6imalikud juurdehinldused kuid siiski poes on yhe sidruni hind 50 senti aga yhes binis on neid 1000kg u..haige:DJ2rgmine p2ev korjasime j2lle sidruneid aga ainult l6unani, sest p6ld sai otsa ja meid transporditi apelsine korjama. Bini hinda me ei teadnud aga korjasime ja korjasime..siis saime teada, et yhe kasti eest saab 27 dollarit ning yks kastike t2itub tunniga(vb isegi aeglasemini, sest siin ju 35 kraadi sooja ja ainult p2ike sillerdab!)...see teeks 13.50 tunnis, mis tegelikult pole mingi raha. Jah, saab t2pselt nii 2ra elatud(kui rabad p2ev l2bi ja saad 8-10 bini t2is)aga raha pole v6imalik s22sta. Meid ajas see v2ga vihale ja l6petasime kiirelt t66 2ra. Helistasime supervisorile, et vsjoo astala vista baby! Ma m6tlesime. et oleme jah igasugused lurud aga luegsin eestlaste blogisid , kes ka seda t66d teinud ja kirjutasid ka, et suutsid meeletu rabamisega 8 bini t2ita p2evas. Tuju tegi paremaks kyll, et me polegi k6ige hullemad lohed:) Aga kogemus oli siiki hea ja teame, et k6ik, kes korjavad sidruneid, mandariine,apelsine valavad nende p2rast s6na otseses m6ttes verd, pisaraid ja higi, sest t66 on mega raske ja tasu peagu , et olematu! Tublid on k6ik need , kes suudavad kauem korjata kui paar p2eva! Aga ega me alla ei andnud(aga vahepeal olime v2ga l2hedal sellele), ma kirjutasin vanale klassi6ele Mariannale, kes kunagi samuti siin suht l2hedal linnas t66tas ning ka eestlased austraalia foorumis on tegelikult v2ga toredaid inimesi, kes lahkelt olid n6us jagama farmerite numbreid , kust saaks muud t66d kysida. Aga siiski tundub, et saime praegu ise hakkama, sest yks firma kuhu Aivo helistas, kutsuti pabereid t2itma, et ehk novembris saaks t66d. K2isime 2ra, andsime enda cv-d ja oh imet saime j2rgmisel p2eval smsI, et tulge proovip2evale! Praegu ei oska muud 6elda, et 6t66ks oleks pakkimine aga peaks olema igati tasuvam, kui korjamine. Eks n2is, homme saame rohkem selgust! Aga naljakas on see, et miski nagu hoidsi meid siin Renamarkis kinni. Kui olime lootust kaotamas, siis m6tlesime ,et ahh v6tame enda paar asjakest ja seikleme siis mujale..s6itsime isegi juba 40km v2lja kui 2kki tuli meelde, et meil j2id t2htsad dokumendid Renmarki office/isse, kus k2isime cvsid viimas. Tagasi minek..ja j2rgmisel p2eval v6tsime uuesti, et hakkame minema ja siis, kui olime 100km eemal tuli s6num, et tulge proovikale:D J2lle tagasi minek..ehk tulek. Aga me oleme parajad koid ka. Magasime k6ik v6imalikes loodusparkides tasuta, et raha v6imalikult palju s22sta. Aga nyyd saime jutule karvanipargi omanikuga, et n2dalakese oleme enda telgiga 90dollari eest ja siis saame oma hyti ja maksame 100 doltsi n2kku n2dalas. Pole v2ga odav aga v2hemalt on meil oma v2ike hytike. :) Tegelt oli meil juba ammu vanamehega r22gitud , pidime sisse kolima aga kurja, kes pidid v2lja kolima, otsustasid, et ei koli siiski aga j2rgmine n2dal pidid kindlasti minema...ehk 2kki isegi varem. Aga nalju ka natuke..me sellised vahvad naksitrallid ju, et meiega kogu aeg juhtub midagi! Ma pesin siis hoolega enda botased 2ra ja Aivo ytles, et noh paneme kapoti alla mootori juurde kuivama. Ise veel r6huitas mitu korda, et vaata me 2ra ei unusta, lubasin, et ei unusta. Nii..,siis olime niisama ja ma proovisin enda uut k6nekaarti aktiveerida(siin mega n6me systeem, et isegi k6nekaardid nagu meil simplid jne tuleb registreerida ehk siis helistada yhele nrile ja 6elda enda isikuandmed ja v2rgid)..ja k6ik oli tehtud ning kysis mingit koodi mida mul polnud. Ai kurja, siis l2ksime ruttu yhte parki, kus eelmise 66 veetsime ja ma uhkelt t2htsad koodid 2ra viskasin. Muidu oli mitu p2eva v6rest prygikast kotte t2is ja nagu meie kiuste oli see t2na 2ra tyhjendatud..niisiis mul pole koode ja see t2hendab, et 30 dollart l2ks vastu taevast. Ja mis k6ige naljakam...p2rast avastasime,. et olime s6itnud nii, et minu botased olid mootori juures:D ^nneks nad on elus ja terved..ning kuivad aga kurat p2ris ohtlik v2rk ju:DAhjaa...Aivo ka pani hea killlu maha. Kui s6itsime kuskil p2rap6rgus, kus polnud l2hedal yhtki veekogu ..aiinult tyhermaa. Aivo kysis:kilpkonna tahad n2ha, ma 2hmi t2is:loomulikult!Ise m6tlesin, kus kurat ta seda veel n2gi/ P66ras otsa ringi ja ytles vaata...siis sai ise ka aru, et polnud see mingi kilpkonn vaid surnud linnuke! Ja noh mingi aeg suutis autol ilukilbi ka 2ra kaotada. Ise on hirmus 6nnetu.
Nyyd oleme olnud pakkimise tehases natuke yle n2dala. Mina pakin nektarine ja virsikuid, Aivo vahest ka suvatseb pakkida aga ta muidu kastipoiss ehk siis paneb kaste alustele, peseb aluseid, teeb kaste ja mida k6ike veel. Mul jookseb palk vastavalt sellele palju kaste p2evas teen ja aivo saab tunnis peaaegu, et 20 dollarit. Esimesed p2evad sain ka mina 6nneks tunnipalka, sest ma tegin vist 20 kasti p2evas ainult! Ma ei saanud ju systeemilegi pihta, sest t2dike, kes kiirelt n2itas, kuidas pakkida, on ise teinud seda k6vasti yle 30 aasta. Kui systeemile pihta sain siis tuli nuputama hakata, et kuidas v6imalikult palju kaste p2evas teha. Esimesed p2evad m66dusid aegalselt ka sellep2rast , et uurisin ja puurisin vilju iga nurga alt, et jumala eest halbu kasti ei paneks. Ma tegin yhe kasti ja yks kiiremaid pakkijaid tegi vist selle ajaga 4 tk:D M6tlesin, et kuidas ta kyll neid kaste teeb ja v2lja nupuitasin! Peab tegema liigutuse kiirelt nagu vaataks aga tegelt ei p66ra t2helepanu! Kastis peab olema 10kg aga me pakime varuga..u 10.6kg ehk siis 600g on see varu. Vahepeal on kyll t2dike pisteliselt kontrollib kaste aga ta ei tule ytlema kurjalt, et sul oli see ja see kastis..vaid ilusti ytleb, et proovi p66rata t2helepanu. Kuigi kui vaadata neid vanu olijaid siis neil on ikkagi yksk6ik..k6ige kiirema pakkija kasti kontrollitakse ka p2ris tihtik, sest ta t6esti teeb kiiresti ja paneb pahna kasti..kohe v2ga pahna. Praegu on t66p2evad meil umbes 8-5ni 6htul esmasp2evast laup2evani(kuigi on ka olnud vabu p2evi n2dalakeskel, sest ilmad on sellised imelikud ja see m6jutab saaki v2ga)Loodetavasti saan asja rohkem k2ppa, sest mul ikka ju see paha komme kyljes-uurin ja puurin vilju, et ei paneks pahna kasti:DAa ja kasti l2heb siis kolm kihti ning igas kihis on 9-11 rida ja igas reas 3-6 vilja..ja noh kast peab ilus v2lja n2gema, ilusate sirgete ridadega.
Ja meie n.6 maja..super! Okei natukene laiasin jah facebookis, et maja aga noh meie jaoks tegelt ikkagi on maja, meil on oma k66k, oma tuba, TELEKAS(me pole elus nii v2he vaadanud telekat, kui siin Austraalias...aga nyyd kui meil on oma telekas, siis yritame k6ik tasa teha:D), oma r6du..p6him6tteliselt nagu yhe toaline korter avatud k66giga..v2ga super ja m6nus!
Kuna see linnake on h2222sti v2ike ja mitte kui midagi pole siin teha, siis otsustasime, et liitume kohaliku trenniklubiga. Nii m6nus on taas trenni teha nagu Perthis.
Ma ei team kas meie kallid Beveridge poisid mu blogi loevad aga igatahes me igatseme teid v2ga, eriti Aivo, sest noh mul pole teate-kyll-mis-viga-kyljes..:D
Muideks, ma olin yksp2ev v2ga liigutatud, kui enda blogi uurisin ja puurisin ning avastasin, et keegi oli j2tnud kommentaari..keegi minu jaoks tundmatu. V2ga armas oli lugeda, et keegi ikka meie blogi loeb..ja veel, et keegi seda huvitavaks peab. Kommentaaris oli, et pilte on meil v2he..see on jah nadi lugu, tahaks hirmsasti panna aga siin see n6me systeem, et teatud summa eest saab teagud GB ja pilte ei raatsi laadida sellep2rast. Raamatukokku ikka satume aegajalt , et facebooki midagi panna ja igakord ununeb blogi t2it's a 2ra. Yritan siiski siia midagi ka lisada:)
Ja oh imet, nyyd hakkas p2ris hooaeg pihta ja t66d on mega palju ja t66l on mega kiire, praeguse hetkeseisuga oleme j2rjest t66danud 11 p2eva:) Loodetavasti saame natukene taskuraha ka ikka kogutud..peab saama, sest me elame niii s22stlikult. Toidule raha ei kuluta palju, alkoholi ei tarbi ja v2ljas s66mas ei k2I. Perthiga v6rreldes elame me t6esti v2ga s22stlikult. Poearved oli seal meil iga p2ev 20 dollarit aga siin kulutame u 30 2 p2evaga. Eks meie toidulauale leiavad tee palju puuvilju: nektariinid, ploomid, virsikud...nj2mmm...natuke vitamiine ja palju s2ilitusaineid:)
Kuna ma siin kirjutan blogi jupiti , siis 2rge v2ga t2hele pange, et mul siin jutt muutub enam v2hem , et poolest lausest yhest teemast teiseks:D Aga me elasime yle taas yhe suure tormi, mis sai alguse nii otamatult. Ma kuulasin muusikat moblast ja Aivo askeldas niisama..j2rsku kuulsin(ja tuul oli nii tugev, et isegi kui muusika kisas k6rvas kuulsin seda)hirmsat myra ja meie hytike hakkas rappuma, ise m6tlesin, et huvitav, miks keegi meie majakest tahab ymber lykata. Siis l2ks p6mmdi elekter 2ra ja tolmu lendas aknast sisse. Ma olen selline j2nku, et hakkasin jubedalt kartma..aga ega Aivo eriti ei lohutanud ka, et pole midagi hullu..hoopis hakkas targutama, et miks selline tuul on:D Kui vaatasime aknast v2lja,. siis n2gime, kuidas yhekl mehel t2iega vedas. Ma ei tea miks ta ringi uitas sellise suure tuulega aga ta just oli yhe puu juures ja see raksatas p6mmdi maha tema k6rvale. Vanamees l2ks n2ost valgeks ja pani minema...natukese aja p2rast tuli tagasi ja tsekkas, et kas ikka m2letas 6igest, et puu lendas maha:D Tegelt oli see v2ga 6nnelik 6nnetus! Meil veel kahjustused ei olnud nii suured, ainult puud olid maas..aga naaberlinnas lendasid majadelt lausa katused ja seinad 2ra..noh nendelt n6rgematelt ehitistelt. P2rast tormi( see suur tuul oli v6ib olla, et ainult kaks minutit) tuli kohale emergency team, kes hakkasid langenuid puid saagima 2ra ja autosid vabastama..naljakas oli neid vaadata kuidagi..p2rast natuklene etenduse moodi askeldust otsustasime, et l2heme poodi ja ostame veini n2rvide rahustamiseks. M6eldud tehtud..tagasi kodu s6ites aga leidsime pisikese kutsu. Niiiiii armas oli! Jooksis nagu j2nku ja suurest hirmust hyppas j6kke k6rkjate vahele...ma m6tlesin, et kamandan aivo j2rgi aga 6nneks kutsu oli nii v2sinud, et tuli ise ilusti tagasi. Natuke uuris ja puuris meid ning siis hakkas t2nama ehk lakkus meie n2od v2ga puhtaks. Me ise olime ka v2ga 6nnelikud, et ikka seisma j2ime ja ei m6elnud, et ahh kindlasti kellegi koer ja kyll ise kodu saab. T66kaaslased naersid, et 2kki, keegi jalutas enda koeraga ja me varastasime kutsu 2ra...aga nii olla ei saanud, sest jalutasime kutsuga v2hemalt pool tundi seal ymbruskonnas lootes, et leiab ilusti ise kodu ylesse..aga ei. Muud meil yle ei j22nud, kui et v6tsime kutsu endaga kaasa ja kysisime tulet6rjujate k2est, et mis me tegema peaksime. Ytlesid, et muud pole teha, et kui hommikul viia community centerisse..mis siis seal ikka, v6tsime kutsu kodu kaasa seltsiks meile. ^htu veetsimegi kyynlavalguses , j6ike veini ja m2ngisime s6brakesega, kes oli tegelikult v2ga tubli ja isegi 66sel ei nutnud ja magas ilusti meie kaisus:)Naljakas oli ta ka ja v2ga tark..ta nagu sai k6igest aru..n2iteks kui tegin temast pilti siis hyppas mulle sylle ja vaatas sellise n2oga otsa, et tee meist s6brapilt! Nii armas ju:) See pisike tegelinski suutis t6esti selle yhe 66ga meie sydamed 2ra vallutada ja tekitas igatsust meie koerte j2rgi, kes meid Eestis ootamas on..minu Happyke ja Aivo Jackuke ja Bellake..oeeeh:) 6nneks on pisike 6nnelikult nyyd omas kodus:)

Yks kysimus veel..kas teil on juba j6ulutunne sydames? Meil mitte, kuigi kaubanduskeskused on ehteid ja asju t2is ning telekast juba tuleb yksina kodus film ja muu v2rk...no kuidas saab 30 kraadise kuumusega tulla j6ulutunne peale?:D
Aga ok...olge tublid.kallirallid ja olge tublid!

Aivo ja Reelika

Ma yritan palju palju blogitada ja teie olge tublid. Teile ilusat talve algust(?) ja meile ilusat suve!:)

Posted by austraalia 01:28 Comments (0)

Western Australia to South Australia

sunny 23 °C

Kirjutan siis igap2ev natukene meie muljetest teelt Perthist L6una osariiki:)
T2pit2hti pole , tean et see h2irib aga loodetavasti saab hakkama. Esimene p2ev m66dus meil suhteliselt igavalt. K2isime poodides viimaseid asju ostmas ning teele asusime alles 12 ajal. Ehk siis s6ita saime 4 tundi, sest nagu teate, siis siin l2heb ikka varakult pimedaks ja siis enam pole eriti ohutu s6ita k2ngurute p2rast. 66 veetsime enne v2ikest linna Denmarki tee22rres autos . P2ris mugav oli v6rreldes Corollaga. Oleme yldse arenenud ..meil on isegi laud olemas, ei pea enam p6lve otsas syya tegema ja s66ma! :) Aga Denmarkis eriti midagi vaadata polnud siis m6tlesime, et teeme hoopis yhe pisikese shopingu taas K-Martis(riietepoe kett) ja kohalikus kaltsukas. Me ju olime nagu kaks ohmut matkalist ilma soojadeta riieteta. 6nneks kohalikust kaltsukast sain m6nusa fliisist pusa ja Aivo poest soojad dressipyksid. P2evanaelaks sai Karri metsades(pole enam alles infovoldikut aga v2ga vanad puud olid) 40m k6rgusel puudel k6ndimine. P2ris k6he oli, sest teerada, mis sinna ehitatud oli meenutas natukene rippsilda jak6ikus see v2rk seal p2ris k6vasti. Ma ju kardan k6rgust ka:) Aivo oli loomulikult v2ga ekstaasis..talle see v2rk meeldis kohe v2ga. Nuuksm6mmik(ehK aIvo) lisas, et nende puude juured on 100m sygavusel ning kuna nad imavad endasse nii palju vett, siis p6lema Syttimiseks kulub aega 2 n2dalat. ja ega need tavalised puud v2lja ei n2inud, need olid seest tyhjad ning huvilised, ka meie, said p6him6tteliselt puu sisse minna ja pilte teha. J2rgmisel p2eval aga v6tsime ette natukene k6rgema matka. Ma Aivole juba Perthis r22kisin, et teel Adelaidi ronime yle 1000m k6rgusesse m2kke ja tal oli , et jaajaaah. Ma ise ka ei usknud. Aga siiski...Stirling National Park-is, mis on ylemaailma tuntud m2gist vaadete poolest ja erilise taimestiku(seal on taimi, mida pole mitte kusagil maailmas!) poolest. Valida oli vist 5 m2e vahe'll aga me otsustasime vallutada selle k6ige k6rgema. Bluff Knoll 1073m. Lugesin, et iga aasta yritab tippu j6uda 20 000 inimest aga pooled neist j6uavad ka tegelikult. Natuken hirmutav oli aga valmistsime selleks terve hommik ja ikka v6tsime end kokku ning l2ksime! Vaade juba autoparklast oli super! Pool m2est oli pilvedes...v2ga 2ge vaatepilt. Oi aga kui raske oli..ma vandusin, mis hirmus, et oli nyyd seda vaja..aga tippu j6udsime(p2riselt ka j6udsime) siis k6ik see v2simus asendus wooooow efektiga. Ma pole kunagi nii k6rgele ise roninud ja juba see tunne, et 2ra tegin, oli 2ge. Ega see tee lihtne polnud. Raskusastmelt oli viiest neli...ehk siis p2222ris j2rsk. Praegugi on jalad veits haiged. Ja allatulek ka kerge polnud! Edasi-tagasi k2ik l2ks meil kokku umbes 4 tundi..4 tundi head trenni ja m6nusat elammust. 2ge oli ka see, et tagasi tulles kohtasime yht vanapaari, kes olid enda 4 lapselast matkama toonud. V2ga 2gedad ja krapsakad vanakesed.Tegelikult sai seal Stirling pargis veel ringi s6ita aga me ei hakanud autot rikkuma, sest tee oli katteta ja see punane liiv oon 6udne nuhtlus. Aga usun, et p2ris ilus oleks olnud, sest praegu on western australias lillede 6itsemise aeg. Juba autoga niisamage s6ita ja. vaadata suuuuuuuri lillep6lde...kollaseid, lillasid, punaseid..v2rvilisi.lillehuvilistel on see nagu paradiis, sest juba nt orhideelisi on siin nii palju erinevaid, k6ige 2gedamad on tiigrimustriga. Lilli aga korjata ei tohi ning vahelej22des. on trahv suur, kyll aga tahan osta mineid seeemneid poest ja eestis proovida, kas neist asja saab.

J2gmine koht meie teekonnast oli Esperance, -Austraalia randade kodu. Vot kui ma oleks rikas austraallan,e, siis oleks kindlasti seekoht, kuhu ma ostaks endale suviola. Linn oli v2ike-15tuhat pysielanikkuu ja rannajoon super! Tyrkiissinine vesi ning huvitavad m2ed, saared. Kahjuks halva ilma t6ttu me ei kylastanud sealset loodusparki aga Great Ocean Drivel saime aga maitse suhu ja vaateid kyllaga.Praegu kui kirjutan blogi siiss6idame muideks Australia k6ige ppikemal sirgel teeel6igul-146,6km. Krdi hypnotiseeriv on ja ka tee22r n2itab seda, oleme juba 2 autot n2inud, mis on teel v2lja s6itnud ja maha j2etud. Aga natuke nalja kaaa..Aivo on ikka nii muhe mul, ma j2lle praakisin Perthis 3 koti t2it riidieid ja pahna v2lja, mis l2ksid annetusele..aga vot millest ta ei loobunud oli hantel. Jah ta v6tti. kaasa Perthisthantli, et hakkab trenni tegema...aga ta loobus sellest t2na ja j2ttis puhkealale. j2rgmistele inimestele..eks nad saavad korraliku k6hut2ie naerda!
Aga mul on hea meel, et ta hirmus asjalik ka tegelikult. Auto on meil alati ilusti t66korras ja iga p2ev vaatab(juba Perthis oli nii)kapoti allla ja siit ja sealt. Esperances ostsime uue tagavara rehvi ka, sest all olevas rehvis oli sees suur kruvi. ots. 6nneks autoga meeldiob talle ka s6ita, t2na just ytlesin, et ma siis ikka s6idan ka nata(oleme enda tiirutamistega yle 2000km maha s6itnud) ja hakkas jonnima, et eiii ma tahan ise s6ita:DL6puks lasi minui pulti aga tema 6nneks suutsin(viitsisin)s6ita ainult 50km. Las poiss naudib s6itmist, sest linnas s6itsin ma iga p2ev meie suksuga ja ta oli ratta poiss. Aga nyyd oleme juba omadega karavanipargis(aeg ajalt ikka peab ju end pesema) ja oh imet,avastasime, et peame kella keerama 45min ette ehk siis p2ev muutus nata lyhemaks, yle piiri l2heme, 15km veel, siis peame veel 2,5 tundi ette keerama ehk siiis suhtlemine teiega muutub j2lle raskemaks. Ahjaa, ma juba oleks unustanud. Me kohtasime v2ga imelikku tegelinskit p2rap6rgus! Praegu on nimelt asulate vahed 100-200 km(ja mis asulad needki on..paar maja on k6rvuti+kirveste hindadega tankla) ja noh asulat meil l2hedal polnud aga tee 22res lykkas k2ru, just nimelt, mjingit imelikku k2ru veel imelikum vennike. Tal oli seljas mingi ylikond ja kiiver T2PSELT nagu Stig-I'll Top Gearis! Aus6na, ei n2inud me ta n2gu ega midagi, klaas oli ees..ja ylikond oli ka puhas ja uus. Polnud mingi aussie joodik tee22res turiste hirmutamas. Aga selguseta meil j2igi kes see selline oli, sest vurasime temast kiirelt m66da ja ei taibanud peatuda ja uurida. Aga , kes teab , 2kki oli mingi m6rvar:D Ma nii palju 6udukaid vaadanud, kus toimub tegevus austraalias..v2222ga hirmsad tapafilmid on..ja minul on hirmsad paranoiad kogu aeg:D
P2rast pikka sirget teed ja maha s6idetud 700km, otsustasime, et puhkame taas karavanipargis. Vot see oli t6eline elamus meil j2lle. Omanik oli sellline natuke teistsugune, k2ed olid henna tatokaid t2is ja yldse naljaka olemisega natuke vanem daam. Tundus selline kunstniku hingega olevat, sest terve 6u oli t2is igasuguseid vidinaid(suhtkoht pahn meie m6istes) ja isegi vanadest vetsupottidesse oli istutatud erinevad lillekesed. Ja me ikka naerame, et me oleme 6iged matakalised, sest alati , kui ylesse 2rkame on k6ik l2inud. Igalpool! Aga, mis puhkus see on, kui magada ei saa? Oleneb, kui palju vaadata on aga keskmiselt oleme s6itnud iga p2ev 500-700km ja ega rohkem selle kuumaga ei j6uakski.
Oleme siis teel olnud mmm peaaegu, et n2dal ja Adelaidni on umbes 300km veel! Yritame vabalt v6tta ja natuke veel ymbrust avastada enne kui t66agentuure ja farme hakkamae ryndama. Praegu oleme Mount Remarkable looduspargis k2mpimisalal(p2ris kalliks l2ks meil see l6bu..9 dollaritm sisses6iduluba+17 k2mpisiluba) L2bi teeme vb ainult yhe matkaraja ehk k6ige l6yhema(tunnike k6ndimist) sest ylej22nud teised on mitu mitu p2eva pikad ja meil pole sellist matkavarustust, et hakata nii seiklema. Koht on muidu p2ris m6nus. Emud tatsavad julgelt ringi ja tulevad ise p2ris l2hedale. Aga nad on kuidagi totu n2gudega linnud ja ei teagi kui palju neile seda m6istust on antud:D6htu oli meil igati kvaliteetaeg! Tegime l6ket, grillisime juustuvorstikesi, mis oli nagu eesti omad, nj2mm...j6ime 2ra pudeli veini ja sampust! Ma arvan, et mul 6de ei pahnda aga meil siin p6hjust r66mustada ka! Ehk siis l2hip2evil saan ma j2lle t2diks! Ma olin juba siin asutraalias, kui 6de ytles, et varsti saad t2diks. Alguses v6ttis s6natuks aga p2rast nutsin nii hirmsasti, olin v222ga 6nnelik ja kurb ka(sest ma ju n2en uut ilmakodanikku alles veebruaris). Hirmsasti igatsen teist krutskivenda Antonit ka! Emme mul r22kis yhe naljaka loo. Nimelt joonistas Antoni emmele synnip2evaks pildi, seal oli emme issi ja minu emme ..keel suust v2ljas..minu 6e lagle joonistas aga pisikese kribulana(p6hjenduseks oli see, et ta nii v2ike ja pildil peab ka v2ike olema) ning mind ei joonistanud yldse! Ytles, et mina saan pildile alles siis, kui kavatsen Eesti minna:D Vot selline ylbik..eks ta tegelikult minu peale solvunud, et nii kaua 2ra olen olnud ja ega ta ju aru ei saanudki, et ma nii kauaks 2ra l2hen. Ega ma ise ka ei usknud. K6igile r22kisin, et olen ehk pool aastat ja vaja ssiis eesti kooli tulla aga tutkit. Me oleks teise aasta ka j2rjest aga meil ikka vaja tulla korra koduseid vaatama tulla:) Nagu te paljud teate. siis ma selline suhteliselt kodukana, ei j22nud isegi kellegi juurde eriti 66seks..kodu oli see k6ige parem ikka ja nyyd on ka minul reisipisik sees nagu mu 6el Laglel! Me Aivoga kogu aeg unistame, et saaks sinna ja sinna ja sinna minna...oleks raha siis vist l2heksime ka:)Aga kindel on see, et Austraalia pole viimane koht, mida avastame!

J2lle kirjutan siiis siia nata. Nyyd oleme omadega Adelaidis. Perthist erineb see koht meie meelest v2ga. Perth on sellline uuem linn(u 2miljonit elanikku) siis Adelaide on vanem ja ajalooga linn, elanikke on minu paar aastat vana raamatu j2rgi u 1,5miljonit elanikku. Inimesed tunduvad olevat palju vabamad, Perth oli rohkem nagu modernne...ka inimesed. Kui siia j6udsime siis seiklesime mitu tundi, et leida normaalset karvaniparki, kuhu oma telgike pysti lyya. L6puks j6udsime kella 7 aeg Top Toursi karvaniparki, mis meie 6nnneks osutus k6ige odavamaks, 25 dollarit 2 inimest, kui teistes taheti saada 28-32. Koth on m6nus, l2hedal kesklinnale(7km) aga samas vaikne. T2na tegutses meie telgi juures koaala. Nii numpsik oli,m kuidagi plju erilisem, kui need keda n2gime loomaaias ja wildlife pargis. Tegelinskile meeldis t2helepanu aga l6pus hakkas natuke kartma ka ja pani jugama , pepu k2is nii armsalt yhele ja teisele poole. Aivo kahtlustab , et just see suslik oli 66sel meie telgi juures ning tegi karu h222lt(jobu arvas, et ma norksan!!!:D)Aga kesklinnas ryndasime p2rast 8 p2evast netita olekut raamatukogu. Olime tublid ja printsime cv-sid ja uurisime, kuhu t66le minna. Homme stardimegi Berry ja Riverlandi poole, kuhu soovitati minna korjama kirsse, sitrulisi v6I kartuli shedi. Tunne on taas hea, sest minu tarkade raamatute j2rgi peaksid hooajad k2ima v6I hakkama ning ehk pole p2kkereid ka siin nii palju, sest ilmad pole veel v2ga suvised. Thejobshop agentuur ka kirjutas Aivole ja pakkus perthi l2hedale farmi t66le, kus oleks olnud 23 dollarit tunnis ja palju tunde+tasuta elamine.Pakkumine hea aga ei hakka tagasi ka s6itma. Loodame, et saame siin t66d, et jaanuaris minna Melbourni kanti ja sealt kodu. Ahjaa, mulle tuli taxi tagastuse (tulumaksu) kiri emailile, saan koguni Darwinis hotellis t66datud 2 kuu eest 1400 dollarit. V2ga hea!! Aga Adelaidist veel, p2rast raamatukogu jalutasime niisama kesklinnas ning l2ksime central marketisse ehk turgu, mis oli v22ga suur. Palju erinevaid farme , kokkuostu firmasid pakkusid puu-ja juurvilju,piimatooteid, tururiided(nii odavad v6rreldes Perthi ja teiste kohtadega!)ja palju erinevaid s66gikohti. Tegime ka k2e valgeks ja ostsin seeni ning k2isime hiinakas s66mas. Me olime nii vaimustuses, sest maksime ainult 6.50 , meile anti taldrik ja v6isime v6tta kui palju tahtsime(yhe korra). Me olime tagasihoidlikud aga sellised suuremad mehed l2ksid v2ga ahneteks. Seal olid ka kandikud, et saaksid peale panna taldriku ning oleks mugavam toimetada aga paar meest arvasid vist , et need taldrikud ning olid kandikud s66ki kuhjaga t2is ladunud. Vaene mutike kassas oli suht n6utu ja p2rast seletas uuetele klientidele, et need pole taldrikud:DVot nii. Aga ma siis l2hip2eval j2lle t2iustan seda pikkkkkkka sissekannet. Praegu Aivo J2lle j6uab, et syya teeksin! Oh, kui tore.
Ja nyyd oleme omadega Renmarkis..sellest k6igest kuidas tulime ja mis edasi sai j2rgmises postituses:)

Posted by austraalia 16:13 Archived in Australia Comments (0)

viimane postitus Perthist

Kas te teate , kui kaua ma seda ühte blogi sissekannet kirjutasin? Mitu head nädalat:D Kirjakeel on niii ära ununenud ja sellepärast pole üldse viitsimist olnud kirjutada. Aga nüüd võtsin end ikka kokku ja üritan midagi kirja panna:)
Perthi jõudsime enne jaanipäeva ja 3 oktoobril lahkume- ehk siis natsa üle 3 kuu lusti ja lillepidu saab läbi:) Suuna võtame esialgu Adelaidi kanti(´umbes 2700km) ja üritame tööd leida. Harvest traili ja muude allikatele tuginedes ei tohiks väga raskusi olla. Internetiportaalis Gumtree on pidevalt kuulutsi, et otsitakse maasikaid noppima(see variant on väga väga väga viimane, sest kuna ma olen seda ikka soomes teinud, siis ega see väga lõbus Aivole olema ei saaks) ja praegu ka tsitruliste hooaeg seal alanud. Tegelikult saime thejobshopi agentuurist väga väga hea pakkumise ühte farmi, kus oleksime saanud 40h nädalas ja 23 dollarit tunnis..aga vot ma ei saanud töölt nii kiiresti ära tulla ja pidime selle võimaluse käest laskma. Muidu oleks väga äge olnud, sest töö oli viljahoidlas ning ei tundnud üliraske olevat..uusi ja huvitavaid kogemusi oleks kuhjaga saanud. Eks näis kuidas juur- ja puuviljadega on aga see aasta oodatakse/loodetakse ,et tuleb super super hea viljasaak, sest talv sademete rohke ning mitte väga külm.. Farmerid ise ütlevad, et liiga hea, et tõsi olla. No loodame parimat!:)
Ega see ära minek siit on meil päris raske, eriti Aivol, sest tal siin üliägedad lapsepõlve sõbrad, kes meid ikka nädalavahetusel uhkelt vastu võtavad. Ega neile eriti see jutt ei meeldi, et ära läheme, üritavad meid ikka ümber veenda:)Aga samas on kerge ka..saame ahvatlustest eemale! Me siin iga päev jälle mõtleme , et ei jõua ära oodata neid pikki autosõite, (raskeid) matkaradasid ja ilusaid randu..see ühe koha peal kaua olemine tekitab koguigatsust päris palju.
Natukene käisime Perthi ümbruses ringi ka. Näiteks Yanchepi looduspargis. Selline tunne oli nagu oleks Eestis:) Seal oli väike järveke ja kuidagi väga eestilik loodus...väga mõnus pikniku pidamise koht peredel. Ilm oli suhteliselt külm ning kõle..sellepärast seal me väga kaua ei olnud. Vaatasime nunnud pehmed koaalad ära ja tagasi kodu. Kängurud olid ka seal natuke julgemad ja ei olnud nii metsikud. Kui Kununurras kängurud papaifarmis jooksid ja trampisid aedu maha siis seal olid väga rahulikud..sõid ja lasid päris lähedale uudistama minna. Muidugi oli ühe seda loodusparki tutvustavas raamatus pilt , kuidas laps neid söötis aga ma ikka nii julge ei olnud..kurat neid loomi teab ju!
Ja Aivole tegin ka kingituse/üllatuse..läheme extreme boat ride-ile ehk siis mingi eriline paadike mis võtab 75km/h sisse ja peaks meisse palju adrenaliini süstima järskude pööretega jne..pluss viib see paadike meid suuuuri vaalu vaatama!!:) Olin ise maru uhke kui selle kinkisin aivole ja temagi oli väga õnnelik:) Aga ega ma ei tea, kas ta ikka mind kaasa võtab, sest ütlesin, et võib teiseks kaaslaseks võtta keda ise tahab(kes neid mehi teab ja äkki võtab hoopis Martini või Miku???:D)
Mis siis veel... elu muidu meil siin suhteliselt üksluine. Perth on küll väga väga ilus ja mõnus kohake..aga samas minu meelest midagi on puudu. Ja noh meie elukoht ka enam nii tore pole. Meie n.ö korealastest majaomanikud tülitsevad nii tihti, see mees on minu silmis enda lapsikusega nii margi täis..ja naine ka, sest ta laseb endaga nii käituda:) Meil rahvas vahetub ka siin väga tihti, ei jõua järgegi pidada:DPraegu on siin üks tüdruk Lõuna-Aafrikast ja teine Rootsist, siis üks kutt Norrast, meie Eestis, üks kutt Brasiiliast ja omanikud Koreast..et suht kirju seltskond.
Mis siis veel..ja pean ikka korraks end kiitma ka! Mananger kiitis mind väga väga ja ütles, et olen väga tubli noor töötaja..ja ütles, et on mu üe väga uhke, sest nimelt teised töötajad on käinud rääkimas talle, kui head tööd teen. Väga uhke oli kuulata seda kõike. Kuigi nüüd ta väga õnnelik enam pole, sest tlesin, et lahkn Burswoodist. Ma loomulikult nii jänes ja ei julgenud öelda, et jään Ausssi..ütlesin, et ma ära Eesti. Väga vastik oli nii valetada! Loomulikult ikka kogu aeg teised töökaaslased ka uurivad, et kuhu lähen,miks lähen, kuna tagasi jne. Pole eriti tore ka neile valetada. Tegelt on üsna kahju minna..sain sealt hea kogemusi, toredaid tuttavaid ja mis kõige tähtsam, tõestasin endale jällegi, et kui tubli ma ikka võin olla(ennast kiitmast ma ei väsi)..öö töö küll sobis mulle aga siiski kui võtsin ühe öö juurde sis organismile ma sellega pai ei teinud..aga siiski pidasin kuukese nii vastu:)
Aga Aivost ka siis...ta vahetas ka töökohta:D Oh jah..ta ka koristaja! Töö pole neil eriti raske nagu ma aru olen saanud, räägib mulle pidevalt, kuidas teistega seal isutvad niisama tunnike kaks töö ajast. Aga muidu koristab ta ehitusjärgseid kortereid ehk siis valmistavad neid ette müügiks. Aivo ise uhkelt kommenteeris kõrval, et ega koristaja amet on väga tähtis!:D Mis siiis, et mõned peidavad end kappi, et magada saaks ja ülesse ei leiaks:D
Nii ja nüüd käisime ka siin Perthi loomaaias, mis on põhimõtteliselt 5 minuti kaugusel kesklinnast. Erinevaid loomi, linde oli väga palju aga kõik on oma puurides ning paitada neid ei saanud(siin on ka väiksemaid loomaaedu, kus saab nt koaalasid sülle võtta). Aga kihvt oli ikka, sest ma näiteks käisin väga väiksena Tallinna loomaaias, mis oli siis suhteliselt tühi. Kõige ägedam oli vaadata, kuidas hääääästi suurt krokodilli söödeti, tõesti suur oli. Tegime video ka..kui saan siis panen selle ülesse! (või siiski näete seda Eestis alles)
Aga ok, see siis meie viman postitus Perthis..uued ja huvitanad jutud juba natsa rohkem kui nädala pärast!
Ilusat sügise algust,
Aivo ja Reelika

Ja vabandan kirjavigade pärast, eesti kirjakeel on nii ära ununenud...õudne!

Posted by austraalia 17:50 Comments (0)

(Entries 7 - 12 of 33) « Page 1 [2] 3 4 5 6 »