A Travellerspoint blog

Kununurra

sunny 30 °C

Heeiii.

Nüüd siis oleme õnnelikult Kununurras(u 6000 elanikku..kõigest). Praegu naudime täiel rinnal puhkust ja kolmpäevast hakkab meil tõsisem töö otsimine pihta. Praegu on viimane puhke päev aussidel..olid neil ju suured pühad siin, mitu head päeva. Ega meiegi siin tublid pole olnud..käime iga päev poes ja ostame lollusi kokku(ehk siis süüa:D).
Eile käisime tööd otsimas aga farmides ei liikunud keegi..õde mul rääkis ka, et aussis võetakse pühasid nii tõsiselt, et ei liigutata lille ka. Õige jutt.:) Kuigi pean kohe uhkumustama, et meil vedas siiski natukene ka. Ehk siis tegime 1,5 tundi tööd ja saime 100 dollarit! Päris hästi ju!! Nimelt läksime siis ühte pisikesse farmi, majast välja tuli suhteliselt vana mutike, nuga käes ja vaatas meid karmi ilmega. Meie aga ütlesime reipalt tere ja küsisime, et kas tal tööd on pakkuda. Mõtles tükk aega ..mõtles ja mõtles ja lõpuks ütles, et ma lubasin (vist iseendale?) , et kui keegi veel tuleb tööd küsima, siis ma midagi annan teha. Meie olime siis need õnnelikud, kes said midagi teha. Kõige pealt küsis, et kas oleme nõus harjadega natuke küürima pisikest põrandat ja annab 70 dollarit. Loomulikult olime kohe nõus..omavahel arutasime veel, et huvitav, kas ikka kuulsime õigesti, et äkki annab hoopis 17 dollarit..kuigi raha ju seegi. Töö tegime väledalt ära ja mutike vaatas, et me küürisime nii hoolega , et küsis, et kas me 30 dollari eest ei peseks kaks pisikest seinajuppi ära. Loomulikult olime jällegi nõus. Vanatädike oli nii õnnelik, kiitis, et oi sein on nüüd nii puhas..meie olime ka hirmus õnnelikud, et saime 1,5 tunni eest 100 dollarit. Muideks ta oleks meile veel tööd andnud aga tal sai raha otsa. Mul tekkisidki süümekad, et nii palju raha võtsime vastu aga samas ta ise ju pakkus. Rääkisime siis natukene tädikesega juttu ka..nimelt omab ta pisikest papaia farmi, kus on ainult üks tööline. Farmi aitab tal pidada vend. Võttis meie cv-d ja lubas talle anda, et võib olla on tal ka Aivo abi tarvis veel. Kahju oli ka temast, ta oleks ise pesnud ja möllanud seal aga tal on vähk ja tervist pole nii palju. Ja venna naine olevat ka vääääääga suur, et käib ainult poes. Vot sellised lood.

Aga ma siis natuke kirjutan meie Darwinist kuni siia tulekust.

Esimesel päeval läksime siis Litchfieldi loodusparki. Metsad põlesid, mis hirmus..ei tegelikult oli kõik siiski neil pargi korrashoidjatel kontrolli all. Põhimõtteliselt põletatakse seal kevadist kulu nagu meil Eestis..ainuke vahe on see, et neil hoitakse silma peal ja ei lasta majadel maha põleda:) Igatahes esimene peatus oli Florence kose juures. See on üks kohtadest, mis on aastaringselt lahti. Pisikese jalutuskäigu kaugusel parklast avanes ime mõnus vaade loodusele ja koskedele. Ronisime trepist alla ja voilaa...päris palju rahvast nautisid veemõnusid. Meiegi tegime pisikese supluse mõnusas puhtas (ja oi ,kui hea oli mitte soolases vees ujuda) looduslikus basseinis. Isegi paar kalakest oli seal, kes üldse ei pelganud inimesi..mina neid aga neid küll. :) Järgmine peatus oli Wangi falls-is. Imeilusad suuuuured kosed olid..pildid pole minu meelest üldse nii erilised. Nagu öeldakse..oma silm on kuningas..ja on ka! Päev möödus kuidagi nii kiirelt, et pärast loodusparki sõitsime umbes 50 km edasi ja hakkasime mõtlema, et kuhu me oma telgi püsti paneme. Lonley Planeti abil valisime omale mõnusa farm stay Adeleid Riveris, kus maksime ühe öö eest kahekesi 22 dollarit. Ja seal nägime ära ka meie esimesed kängurud. Juhuu:) Koht oli väga mõnus..karjamaal oli hobuseid ja hommikul oli mõnus ärgata linnulaulu saatel ülesse. Ja , mis mulle meedis kohe väga oli maalõhn..ja puhas vesi. Darwinis oli oi kui vastik kloorimaitseline vesi.
Teisel päeval ärkasime varakult ja liikusime edasi Kathrine suunas. Tegime pisikese peatuse Pine Creekis. Aivo nõudis peatust, mis hirmus. See koht oli kullapalaviku ajal siblimist täis linnake..seal kaevandati kulda. Praegu oli see väääääga vaikne külake..peaaegu, et väljasurnud kohake. Aivo oli hirmus vaimustuses..vaatas ja uuris ja puuris neid suuri raua kolakaid..ja rääkis hirmus tähtsalt(kujutas ette:D) kuidas vanasti need masinad töötasid..meeste värk no:)Ja aaa..ja seal avastati Uraan ( ma väga loodan, et valesti meelde ei jäänud:) ) Pine Creekist oli veel umbes 100km Kathrine-i. Enne aga tegime pisikese sõidu Nitmiluk national parki..jällegi üsna pisikese(1,5 km) jalutuskäigu kaugusel parklast oli Edith falls. See teekond sihtpunkti oli juba natukene karmim kui eelmised. Kivine ja ülesmäge...kuna meil polnud õigeid jalanõusid ka , siis ega see kõige kergem jalutuskäik polnud. Aga vot vaade oli kõike seda väärt! Jällegi tegime mõnusa supluse basseinis ja nautisime mõnusat vaadet. Mulle no niii väga meeldis. Ja kahjuks piltidelt pole jälle väga aru saada, kui äge tegelikult seal oli. Mitte nii väga pisike roomaja oli ka mõnusalt päikest võtmas..panin (ja Aivo ka) sõbrast pisikese pildi ka facebooki:) Veel käisime Kathrine kaudu Nitmiluki pargis aga seal kõndisime lühikese matkaraja läbi..ja nagu ikka mäest ülesse. Ja vaade oli väga mõnsa..pruun jõgi oru(gude) vahel. Ja vaade kaugustesse oli samuti imeline..Seal oleksime saanud ka teha väikse kruiisi laevaga aga hind oli liiiiiiga krõbe..60 dollarit nägu. Usun, et see kruiis oleks meeldejääv olnud aga saime ka pisikese matkaga isu täis:) Kathrines magasime jällegi pikeses karvani pargis..maksime 29 dollarit kokku ühe öö eest. Koht oli mõnus aga mitte midagi nii väga erilist võrreldes sellega, mis meil praegu on. Siin Kununurras maksame 26 dollarit päevas ja vaade...mina armusin sellesse. Päevad ongi meil siiani möödunud basseinis ujudes ja vaadet nautides. Väga super puhkus! Siin on ka püsielanikke..neil on suuuuured bussid, telgid, karavanid uhkelt püsti ja elavad mõnusat elu. Üks pere on isegi enda telgi ette teinud pisikese maitsetaimede peenra:)

Nii, aga enne Kununurrasse jõudmist magasime ühe öö looduspargi telkimisplatsil. Öö oleks pidanud meil maksma 7 dollarit aga seekord saime tasuta. Koht oli iseenesest väga mõnus. Umbes 10km pikesest Victoria river külast. Rahvast oli ka päris palju sinna kogunenud..no nii umbes5-7 peret..ja kõigil olid paadid..ikka sellised suured. Aussied on ju sellised suured kalamehed /huvilsed..ja varahommikul(veel pimedas) hakkas sinna inimesi juurde veel kogunema..kümne ajal, kui käisime ka kalal(oi, kuidas mu isale oleks seal meeldinud kalastada..aga tegin seda meie mõlema eest. Saaki me ei saanud aga äge oli ikka spinngingut visata), siis lugesin ära, et seal oli üle 26 auto..ja ehk siis üle 26 paadi:) Aaa ja me ju väga vahvad matkalised..unustasime ära KÕIGE TÄHTSAMA asja..sääsetõrje osta! Põhimõtteliselt ärkasime hommikul ülesse, sest telki oli kuidagi sääski saanud ja mõelmad olime punne täis..ja loomulikult kõik kohad sügelesid hirmsasti. Aga polnud hullu ka, saime vähemalt vaadata päikesetõusu. Vahepeal oli plaan, et oleme veel ühe öö seal aga pärast sääskedega võitlemist otsustasime, et eiii ..edasi minek. Ja pärast paari tundi sõitu olime Kununurras.
Meie sõit siia oli Austraalia mõistes pisike(kokku sõitsime looduparkidega umbes 1100km) aga meie jaoks väga eriline. Vahemaad ühest kohast teisest olid üsna suured...ja kohakesed, mis jäid tee peale olid väga väiksed. Aga ma pole kunagi nautinud autosõitu nii palju nagu praegu..autosõit oli minu jaoks juba üks suur vaatamisväärsus. Aivo vahepeal ajas juba vihale oma jutuga:D “Oiiiii, täpselt nagu Kosovas..” Kosova siin ja Kosova seal...tegelt ta lihtsalt tahtis laiata:D Aga jah, Aivo käskis kirjutada, et kütus on kallim väikestes kohtades ja ka poodidesse ei tasu minna. Meie ostsime 2 jäätist ja coca ..arve läks “kõigest “15 dollarit. :D Ja tegelikult saime me veel palju targemaks..nüüd teame, et maanteede ääres on hästi palju puhkealasid, mis on mõeldudki,et pikkade vahemaade vahel puhata ja seda täitsa tasuta. Paljudes kohtades on lauad, toolid, vesi(aa mitte alati joomis kõlblik) olemas..kui vaja saab end ära pesta ka kiirelt. :)

Oeh, okei , ma lõpetan selleks korraks. Aivo juba käis uurimas, et mis romaani ma kirjutan:) Nüüd aga hoidke , et saaksime kiirelt töö, et saaksime jälle edasi liikuda! Ja teie olge seal ikka muhedad..suured kallid kõigile meie poolt:)

Posted by austraalia 03:10 Archived in Australia Tagged kununurra Comments (0)

puuuuhkuuuus

Ma panen ka siis oma panuse sellele blogile.Reelika jõuab minust alati ette aga kuna ta on veel tööl peaks kohe kohe tulema jõuan ma ise uudised ära rääkida:) Kui me just ennem poes ära ei käi, eile õhtul ennem magamajäämist ta igatahes väga ähvardavalt ütles lause: "Ja homme kui ma töölt koju tulen lähen ma autoga poodi" , ei tea küll , mis tal plaanis on või, mis ta sealt ostma hakkab:) Loodetavasti võin ma kaasa minna ja korvi tassida või käru läkata(ostukäru).Tegalt ta vist hakkab nädalavahetusel kooki küpsetama kuna see siin meie viimane nädalavahetus.Viimasel ajal on üldse siis nädalavahetuseti alati midagi toimunud .Alguses meie majas pidu, sest Philippeläheb puhkuse reisile ja me ei näe teda enam kui me just kunagi siia enam tagasi ei tule ja eelemine nädalavahetus oli Reelika lemmik-poisi sünnipäev. Ja see nädalavahetus on siis vastas majas pidu kust lahkub ka üks paar samas suunas kus meie Kunanurru kuigi algselt nad plaanisis jõuda otse Broomi siis nüüd nad juba tahavad ka peatuda Kunanurrus juba jagasime numbreid ja asju väga tore paar on. Neist võib tulevikus kasu olla.Ehitasid puha oma autosse voodi ja mees käis minult uurimas,kas ma vajan abi,kui selini oma auto all olin :) Auto on meil ikka väga tasemel,värvisin selle üle ka spreiga ja kaugelt paistab nagu uus aga ligidalt ma laisalt tegin ja liiga kalliks oleks läinud kui oleksin pahteldama lihvima ja möllama hakanud aga ma olen tulemusega väga rahul.Sellest võib tulevikus ka meile kasu olla kui müüa tahame näiteks.

Nii Reelika kord jälle..Aivo alustas aga millegi pärast jättis asja pooleli.Aivo(sellepärast et poodi läksime ju:)

Ja nüüd hakkab meil puhkus:) Juhuu. Pean kohe uhkustama , et kui tubli Rebane on olnud.. viimasel päeval andsid Aivo bossid(naine ja mees) enda isiklikud numbrid ja ütlesid, et Aivokesekene helistaks , kui mure on kaela(naisel olevat isegi silmad vesiseks läinud. Minu boss naeratas mulle, mis hirmus ja patsutas õlale..vist ei suutnud enda õnne varjata, et minust lahti saab:) Tegelt siiski ma usun, et nad olid minuga rahul. Vähemalt loodan:) Koolitasin uut tüdrukut 2 päeva välja ja ta polnud just kõige teravam kriit karbis..

Meie viimasel nädalavahetusel käisime naabrite juures ärasaatmis peol. Kaasa tegin vana hea kräsupea..mmm no nii hea oli! Võtan riski ja ütlen, et see oli kohati parem kui Lagle oma:D Kõik kiitsid maa ja taevani...nende jaoks oli see natukene teistsugusem kook ka. Tegin suuure koogi, ma lollike arvasin, et pool kooki nagunii viskame ära, sest keegi ei jõua ära süüa.aga võta näpust, järgmise päeva hommikuks oli otsas kõik. Mulle meeldis see..hea kompliment. Pidu oli iseenesest väga tore..palju toredaid inimesi ja palju süüa. Kuigi söömine kestis nii vähe, ma ikka harjunud, et Eestis on toit terve pidu laual, siis seal söödi ära ja toit kadus ka kiirelt ära. Kuigi me ise kustusime ka varakult ära(ei joonud liiga palju veini/õlut!)..23.00 umbes tulime kodu tudima.

Uhh..ei oskagi enam midagi kirjutada..ja pean kiirustama kiirelt netti, et postituse panna ülesse ja siis tuleb väikegrillikas, et me homme ära läheme..:D Tegelt on pidutsemiseks põhjuseid rohkem: Philippe läheb lõpuks Philipiinidele, paarike meie kõrval toast läheb Perthi varsti, meie lähme homme ära..

Aga olge tublid!!!!! Kallid teile ja järgmise postituseni!

Posted by austraalia 02:35 Comments (0)

uued suunad uued tuuled

Tsauki.

Esmalt vabandan blogipostitustes olevate kirjavigade pärast..paljud postitused on kirjutatud uina-muina olekus ja laiskuseuss on nii suur, et pole viitsinud neid üle lugeda enne avaldamist. Aga loodetavasti andestate:)

Nüüd on siis asi kindel, et pakime asjad kokku nädala pärast ja lahkume Darwinist. Juhuuuuuu! Natuke on loomulikult kahju..aga ei jõua ära oodata siiski, et saaks avastada out-backi, tutvuda uute inimestega ja puu/juuviju noppida. Vinge!

Suuna võtame läänerannikule..kuigi inimesed soovitavad nii erinevalt. Mu õde Lagle arvas, et läänerannik on hea mõte..kuigi samas majakaaslased soovitasid minna idarannikule(kuigi mõni arvas, et hea valik oleks üldse Tasmania:D..kes kaarti vaatab, saab aru, et sinna me oma ufoga kergelt ei saaks..) No vot ei tea..idarannikul on palju palju farme..aga samas seal on ka rohkem rahvast ja ei teagi , kuidas tööga lood on ( kuigi tõsi ta on, et töö saamine on ka lihtsalt , kas sul on õnne või mitte) , sest paar kuud tagasi oli ju seal suur tormimöll. Banaani kg hind on siin näiteks siiani no nii laes. Kui Aussi tulime, siis oli banaanikute kilo nats üle 3 daala ja nüüüd paar senti alla 13 doltsi! Ja hinnatõus on tormi pärast. Ma pole ühtki banaani siiani söönud..aga leidsin paar kviitungit, et Aivo on küll patustanud! No on maiasmokk..mulle ei andnudki! Aga eelmine nädalavahetus ostsime abruusi..kole imeliku maitsega oli. Aivo meelest oli sõnniku mekiga aga minu arvates oli kuidagi jahune.. imelik. Pool arbuusi vedeleb siiani külmkapis:D:D:D Aaa..ja tagasi meie pisikese edasiliikumise juurde. Esimene sihtpunkt on Kununurra( no kurja..ma ei oska seda nime kohe üldse hääldada) See on meie road atlase andmetel ainult 827 km kaugusel..no põhimõtteliselt on see nagu Eestis sõidaks Tartust Otepääle:) Teeolud peaksid normaalsed olema NT goverm. Kodulehekülje andmetel. Mais peaks algama Kununurras ,eeem juurviljad ja melonid..täieshoos on puude istutamine. Inimesed sinna kanti väga ei kipu, sest seal peaks olema ilm veel kuumem, kui siin...või siis sama. Aga õnneks me tugevad maalapsed Aivoga.
Sõiduks võtame sinna paar head päeva, sest teele jääb palju kohti , kuhu tahaks sisse põigata...kuigi kahjuks tänu(jälle!) wet-seasonile on paljud kohad suletud, sest teed on läbimatud. Nägemata jääb palju Kakadu rahvuspargist( Austraalia suurim:) )..aga loodetavasti saame kõike, mis jääb nägemata, siis kui kunagi siia tagasi jõume( meie eesmärk on enne eestit Darwini tagasi jõuda, et siis Aasiasse põigata enne kodu tulekut)..Kindlasti ööbime Katherine-s, avastame natukene sealset elu ja loodust. Me üritame hoida raha nii palju kokku, kui suudame ja st, et hostelid jäävad ära..ja uueks koduks saab telk:)
Me oleme palju mõelnud ja plaani pidanud, et milline meie telgi-elu olema hakkab. Kõigele peaaegu oleme lahenduse leidnud..ainult kõige raskem saab olema pesu pesemine:D Balil ma juba harjutasin käsitsipesemist..aga ega see eriti tore tegevus pole. Eriti arvestades seda, et Aivo vahetab 3 korda päevas särki!!!! :D Vot sellised lood siin.
Täna käisime ka pisikesel shoppingul. Otsime omale joogi-,sööginõud, potid/panni(härra Rebane on nende ostude üle no niii uhke) ja mulle pluusi, mis oli ilmselgelt väga hädavajalik ost:D Õnneks maksis see kõigest 5 dollarit. Meie praeguses kodus on tegelt väga paju matka asju, mis vedelevad lihtsalt ühes ruumis. Võtan julguse kokku ja küsin Philippe-lt , et kas ta meile midagi anda või odavalt müüa ei tahaks. Ta meil nii sõbralik..vast annab niisama midagi meile. Ahhh jaa..kui Aivo peomeeleolus latras kõigile, et hakkame ära minema varsti, siis saime teada, et meie prantslastest naabrid liiguvad samal ajal sinna poole. Nad võtavad asja tõsisemalt. Ehitavad enda uhkesse punasesse maasturisse voodit ja riiuleid..Päris tore oleks nendega liikuda, sest nad on niiiiiii toredad.. aga nad vist ei peatu eriti kuskil. Ja nende tööotsingud algavad alles Broomeis. Üldse siiani on minu lemmikud prantlsased. Meil oli pisike majapidu eelmine nädalavahetus, kuhu alguses tulid ka kohalikud aussied. Kui nad läksid klubisse ära, siis läks olemine kohe vabamaks..muideks enamus inimestest olid prantslased. Nii armsad olevused! Kusjuures üks aussie noormees arvas kohe, et me Eestist. Kuidas? Minu nahatoon pidavat olema hele..ja selle järgi arvas, et Põhja- Euroopast..ja eestlasi on metsikult tulnud siia sealt kandist. Päris hea loogika eksole:) Aga jah, paljud ei tea, kus on meie pisike armas Eesti..kuigi oleme päris mitut inimest kohanud, kes on käinud Tallinnas. Ka meie esimene sõber hostelist (Barry vms) oli Tallinnat külastanud..ja talle see meeldis. Kiitis, et kunagi oli Iirimaal tema kodukandis mingi special värk ja sai Saku õlut mekkida..ja neile meeldis.
Lõpuks nägin ära ka teie ilma seal. Rääkisin enda ime armsate sõbrannadega ja nad lahkelt näitasid veebikast sulavaid lumevalle. Nii äge..natuke kadetaks teeb ausalt öeldes.
Ja Keitli..kui ma sind kuidagi kätte ei saa lähipäevil siis palun tee Antonist pilte. Ma niiiiiii väga igtsen enda pisikest armast pärdikut. Emme ikka naeris, et Antoni siiani räägib, et Austraalia on niiii paha koht, seal uputab ja põleb. Nii nummi:D
Olin juba blogipostituse valmis kirjutanud ja siis tuli Aivo ja teatas, et nüüd läheme sünnipäevale. Normaalne. Meil polnud kingitust ega midagi aga ikka läksime enda toa eelmise omaniku sünnale ehk siis šotlasele Rossile. Ta sai 31 a..no uskumatu, ma arvasin, et vast 26-27. Paljud mehed on muideks siin hästi säilinud..näevad nooremad välja, kui nad on. Ei imesta üldse, et miks paljud eestlannad jäävad siia:) Kuigi jah.. kõik meie meestsoost sõbrad kiitsid teineteist, et kui noored nad kõik välja näevad ja kui ring minuni ja housemate Caroline.ni jõudis, siis meid ei kiitnud, et noored välja näeme. Just mulle ütlesid, et ma näen välja nagu 20! Kammmmooon..mu õde ikka vahest kiidab, et näen välja nagu 15:) Õhtu oli muidu väga tore. Alguses isutsime kuuendal korrusel luksuskorteri rõdul. Kahju, et pime oli..muidu oleks näinud merd. Korter oli niii ilus ja puhas(meie kodus on puhas ainult meie toas:D). Tahaks tulevikus endale ka sellist kodu. Edasi läksime vodka baari, kus meie sõbrad läksid hoogu ja üksteise võidu ostsid kõigile viinakokse ja viinashote. Ja sealt liikusime edasi klubisse, kus jällegi kulutasid sõbrad meeletult raha! Uskumatu..6 viinashoti oli 42 dollarit. Õudne. Ja lõpppunkt oli meie kodu, kus varahommikuni jutustasime. Päris õudseid jutte räägiti, näiteks kuidas üks mees võitles 45minutit krokodilliga! Õnneks oli mees õnnesärgis sündinud ja ta jäi elama..ühe käe ja jala võrra vaesamana. Siis veel rääkisid, kuidas haid päris tihti randades inimesi ründavad.. ühe noormehe sõber jäi hai hammaste vahele hiljuti. Hirmus onju! Loomulikult rääkisid kõik enda reisikogemustest Austraalias, Kanadas, Prantsusmaal, Austrias, Aasias jne. Päris kadedaks tegi. Kõigile loomulikult meeldib Bali. Meeldib on vähe öeldud..nad armastavad seda kohta. Loomulikult armastavad, sest seal on nad nagu kuningakassid. Kui siin restoranis läheb arve üle 20 dollari inimese kohta , siis seal saab söödud 2 inimest uhkelt 10 dollariga. Ja noh..riided, väiksed kruiisid jne on naeruväärselt odav. Kui kõik läheb nagu plaanime ja Darwini tagasi jõuame, siis tahame ka tulla Aasia kaudu kodu. Kuigi oleks me jäänud siia veel pikemaks , siis me oleks saanud mega odavalt piletid Balile ja oleks natuke patareisid seal laadinud.

Oh kurja, postitus venib pikaks...


Aga olge ikka tublid ja järgmise posituseni!Üsna võimalik, et järgmise positusega läheb kaua kaua aega, sest me ei tea kuna saame netti. Aga te teate meie numbrit..kui rahast kahju ei hakka, siis ootame teie kõnesid:)

Reelika ja härra Rebane

Posted by austraalia 21:53 Comments (0)

2 kuud Darwinis

Hai.

Ja saimegi pisikese kätte..esimese austraalia auto, mida/keda ma kutsun hellitavalt ufoks:D Aivo on ostu üle ikka hirmus uhke..mina kaaaa:) . Keeegi rääkis,et pole hullu midagi sõita teistpidi liikulsega ja autoga(suunatuld pannes lähevad tööle ju hoopis kojamehed) ..no minul oli küll alguses raske. Aivo häälitses(siiamaan hääälitseb aga nüüd vähem), mida sa teeed??!!! mida sa raiud neid käike?? :D Ta ei läinud närvi..väga, aga ma pole ennem näinud teda natukene kurjemana:D Aga jah nüüd läheb sõitmine mul juba hästi ja Aivo on nagu vana kala :)

Nädalavahetusel siis tegime pisikese sõidu uue sõbraga. Käisime Howard Springs-is(35km) ja Berry Springs Natural Park-is(57km). Tahtsime minna kroksi parki ka aga hind oli liiga krõbe. 30 doltsi nägu...60 kokku. Aga täna avastasin, et see polnudki see kroksi park kuhu minna tahtsin... siin on veel üks, kus peaks sissepääs olema 10 doltsi. Kuigi kõige vigem ju oleks nad looduses näha..aga küll jõuab. Igatahes Berry ja Howard springid on väiksed armsad kohad, kus saab perega pikniku pidada, loodust nautida ja karastada end looduslikes basseinides. Viimast saab teha ainult kuival hooajal.. praegu olid need suletud ja palju hoiatavaid märke oli, et krokse liigub seal. Basseinid olid ilusad aga kujutan ette, et kuival hooajal, kui pole sellist üleujutust, on need veel ilusamad. Kui 2 kuu pärast siin oleme, siis läheme kindlasti uuesti. Aga jah, loomulikult pidi minuga ikka midagi juhtuma ka..nagu alati. Vihmametsa teerajal oli silt, et see on kinni üleujutuse tõttu..aga ega see mind ei takistanud. Aivo pahandas, et kuhu sa lähed, ei tohi minna jne. Ma sain indu veel rohkem juurde ja vaevalt jõudsin 2 sammu teha , kui herilase moodi asi nõelas käest. Aivo ei saanud aru, mis mul viga on.. kargasin ühe koha peal ja karjusin:D Ma juba olin kindel, et mingi mürgine herilane oli...eluohtlikult mürgine polnud aga järgmine päev oli käsi korralikult paistes ja kuum. Aga õnneks kestis see jama aind ühe päeva. Aaa...ja siis sõitsime mingit teed pidi ja järsku Aivo jäi seisma..ma küsisin, et mis teeed? Ja siis nägin, et oi tee on suletud, sest jõgi voolab teest üle. Vesi väga kõrge polnud aga vool oli tugev..ma arvan, et meie auto oleks nagu naksti ära viinud. Tükk aega möllasime ja hullasime seal vees..me ei mõüelnud üldse, et krokse seal võib olla. Pärast, kui rääkisime ühele prantslasele oma seiklusest, siis naeris, et sellistes kohtades on tihti neid. Ja jälle me ei näinud neid!

Ja muideks..me oleme nüüd olnud 2 kuud Darwinis. Tegelt tahaks juba siit ära liikuda..kuigi jah kohe hakkab suvi..inimesi juba praegu on siginenud rohkem juurde võrreldes veeruariga., Ilmad ka ka teistsugused. Niiskus on endiselt laes aga tekkinud on tuul..nagu kevadine tuul..soe aga salakaval. Mina sain endale peavalu ja valusad mandlid. Küll Aivo ka varsti saab. Aga me tahaks hirmsasti minna kuhugi farmi. Pmst kõik, kellele me seda rääkinud oleme, on öelnud, et ärge minge, saate vähem raha jne. Aga tegelt, kui saaksime heasse kohta, kus saab palju tunde, siis see on ikka hea. Ja tahaks natukene teistsugust kogemust...suhelda teiste bäkkeritega jne. See nv vist jääb meie väljasõit Katherine (üle 300km) ära, sest siin , meie kodus, tuleb majapidu ja sellest me ka ilma ei taha jääda:DAga kui mitte see nv, siis järgmine nv stardime sinna laup varahommikul ja tagasi tuleme pühap. Käime farmides tööd otsimas(kuigi neid on vähe ja me ei tea täpselt kus) ja natukene tutvume sealse eluga...kuigi jah ilmselgelt jääb 2 päevast väheseks..ja kahjuks paljud kohad on tnu wet seasonile jälle kinni. Aga midagi ikka näeme.

Eelmine reede siis olime vägagi kultuursed. Nimelt andis mu boss (olen vist talle kui töötaja meeldima hakanud) 2 teatri piletit. Viskasime kõige ilusamad riided selga ja läksimegi. Kuigi seal vist pole eriti sellist kommet, et lüüakse end ülesse..paljud nägid välja nagu oleks otse töölt tulnud . Kõige rohkem põdesin , et lavastus(“The Mikado”) on iiiigav ja me ei saa midagi aru..aga oh imet, ma pole kunagi niii ägedat etendust näinud! Kahjuks jah paljudest naljadest ei saanud aru, sest see oli muusikal..aga millest saime, need olid väga head! Selles etenduses oli kõike.. armastuslugu, huumorit, paroodiat, kurbi hetki...super. Laulsid no nii hästi(popi, ooperit jne) ja näitlemine..uskumatult vinge. Kui eestlased on külmad ja tuimad siis siin oli näitlemine no niii meeleolukas. Oli paar kohta , kus nt publikul paluti teha häält “ Aaaaaaaaaaww” siis kõik tegidki seda.. nii äge. Ma arvan, et see on üks mu elu parimaid teatri kogemusi..kindlasti kunagi läheme veel!

Aga ok..olge tublid ja oi , kuidas me teid kõiki igatseme!!!

Reelika ja Aivo

Posted by austraalia 03:00 Comments (0)

juhhei

Hellõu mai friends.

Kuidas läheb? Meil läheb hääästi! Kõige pealt siis, et 21 märts..ehk siis täna sai meil 2 kuud kodust eemal oldud. Aeg liigub ikka mega kiirusega. Aga meil on üks hea uudis ka... me ostame lõpuks omale auto:) Kuidagi väga joppas meil sellega...siin NT-s on autod kallimad, kui mujal Austraalias..aga nende hindadega võrreldes saime me päris hea diili. Autoks on 92.a Totyota Corolla..armas pisike. Välimuselt suht ok..esimese auto kohta ma arvan, et väga hea. See tähendab, et saame hakata nädalavahetustel natuke trippima. Juheei.

Muidu ega eriti meil siin midagi huvitavat pole juhtunud.. ikka töö ja kodu pmst. Käisime veel ühe korra klubis ka..seekord ikka klubis. Sissepääs oli tasuta( muidu on 10-20 doltsi nägu)..muusika oli alguses ok aga siis hakkas hirmus uina-muina pihta. Aga vähemalt oli rahvast palju. Isegi paar aborig. tüdrukut oli klubisse ära eksinud. Muidu need aborid eriti kellegi lemmikud vist pole.. nad on lärmakad ja haisevad päääääris jubedalt..enamik neist näeb välja nagu kodutud aga tegelt pidvat nad saama päris kopsaka summa valitsuselt iga teatud aja tagant. Nad lihtsalt ei oska hinnata puhtust ja head elu, mida nad raha eest saaksid. Muidu on nad tumeda nahaga, laia ninaga ja näost suht sarnased aga paaril korral olen näinud üht naljakat naist..täitsa abronigeeni, mis abronigeeni näoga ja kehaga aga täiesti lumivalge..suht naljakas.
aborigine1.jpg
Töödega on nii., et Aivo otsib uut tööd.. meisterdas 2 nädalat, et enda CV paremaks teha...pani pildi ja puha. Muidu ta tööd ei vahetaks aga ta saab seal suht vähe tunde..umbes 30 nädalas. Ma ka vist vaikselt hakkan uut tööd otsima, sest koristamisest on no nii kõrini..ja üks käsi on paistes ja valutab. Ja mu mänedžer pole ikka mu lemmik..lihtsalt ta isiksus on nii vastik. Kuigi üks päev oli ta minuga väga lahke..ja, mis tegi ta õnnelikuks? Ta sai ühe naise vallandada. Pidas tööliste puhkeruumis talle pika loengu ja lõpuks ütles, et ära enam tööle tule.. ja siis, kui naine oli kurb ja lahkus..tuli Terrenc (või mis ta nimi ka pole) minu juurde , patsutas õlale..naeratas, mis hirmus ja küsis, et mis ma 30. märtsil tööliste ühissöömale kaasa toon. Vot, kui vähe on vaja ühe inimese õnneks:) Aga hea küsimus, et mis ma sinna värgile viin. See on mingi päev , kus tähistatakse kuulturilist mitmekesisust ja iga inimene peab mingi rahvusliku söögi viima. Mis ma viin? Mis ma viin? Hapukapsad pole siin..verivorste pole.. kartulisalatit oleks vist imelik viia..ee kellegil ideid?

Ja me ikka igatseme teid päris palju...aga ma usun, et ma olen päris tubli, sest ma pole kodust kunagi nii kaua eemal olnud + ma ju see kodukana tüüpi..kuigi ma kardan, et ma sain ka mingi reisipisiku külge nagu mul õel laglel on. Ilusaid kohti nähes tekib tunne, et tahaks ka niiiii palju näha nagu Lagle on näinud ja näeb jälle..ta ju uus-meremaal.

Aga nii kuradi raske on kirjutada kui pole eriti linnast kaugele saanud ja midagi teinud. Muljeid on vähe..loodetavasti varsti on rohkem:) Aaa...ja ma üritan end kokku võtta kunagi , teha väikse arvestuse, kui palju söögile kulutame ja kuidas palka saame. Paljude viga on see, et räägivad..et oi alkohol on minu kodumaal ikka nii odav ja siin nii kallis...söögi ja kõige kohta nii. Kammoon, palgad on ka enamasti siin paremd kui kodumaal...ma pole selle aja jooksul üldse pead vaevanud,et kui odavalt ma asju eestis saaks ja kui kallis siin on. Aga ok mis ma ikka jahun..olge tublid! Ilusat kevade algust!

Kallid kallid kallid kallid

Reelika jA Aivo

Posted by austraalia 22:17 Archived in Australia Comments (0)

rutiiin hakkab tekkima

Haika maika

Kõige pealt siis pean uhkustama, et saime oma toa lõpuks ühes majas:D Tegelt alguses, kui seda vaatana tulime, siis mõtlesin,et issand mis sara ja , et see küll kukub kohe kokku. Ega see maja nii sara ei olegi, lihtsalt ümberringi on enamus majad uued ja uhked. Majarahavas on sõbralik ja tunduvad üsnagi normaalsed sellid olevat..õhtuti iga mats ajab oma rida ja ei tüüta teisi..aga jah üks paarike tülitseb päris tihti, sest poiss teeb kanepit kogu aeg ja tüdrukule see ei meeldi..kuigi mul on tunne, et ta ise ka suht tihti pilves. Sellised naljad vigurvändad.Meie tuba on pisike..pisem kui mu eesti tuba aga samas elab üle. Ühesõnaga oleme rahul oma elamisega..ja loomulikult säästame sada doltsi sellega. Sjuper.

Ma siis natuke kurdan enda kurba saatust ka. Töö nimelt pole nii roosiline kui arvasin...töö tegelt pole hullu aga mu töödejuhataja vms on suht ..tobu. Paljud paljud raudselt mõtlevad, et koristaja amet on üliüliüli kerge. Kui Soomes oli normaalne, siis siin on tööd nii, et tapab:D No toon teile näite.. esmaspäev pean 2 tunniga ära poleerima 24 liftiust+12 pikka koridori tolmuimejaga ära tõmbama, uksed pesema(ja vaatama, et koridor tiptop oleks)+ühe suure ruumi ära pesema ja tolmud võtma jnejne..tööd on rohkem kui aega. Kuigi mul pole töö vastu midagi, ongi hea, kui palju tööd on, siis läheb aeg kiirelt. Rohkem ajab mind vihale mu supervisor. Ta vist jälgib kaameratest, et kuidas tööd teen, muud loogilist seletust pole. Siiani pole öelnud töö kvaliteedi kohta midagi vaid manitases, et miks ma EI NAERATA, kui ma koristan. Mul oli, et wtf?? No siis loomulikult ükspäev ütleb üht ja teine päev teist..nt ükspäev ütles, et ma võin 16.55 ülesse tulla, paberid täitaja siis kodu minna..ja kui siis rõõmsalt 55 ülesse läksin, siis hakkas sõimama , et miks 55 ülesse läksin..pean 17.00 minema. Suht haige. Mis mulle kõige rohkem hinge läks oli see., et ütles, et pean kiiremini tööd tegema..kuigi mul on graafik, kus on ajaliselt kirjas, et mis kellast kellani pean midagi tegema ja ma järgin seda...ja , et graafikus püsida, peab rabelema päris hullult...ja see kuumus on hull ikka , sest koridorides jne kondikas ei tööta..või on väga nõrk. Ma vist räägin nagu mingi hädapätakas-..aga päriselt ka see kuumus teeb töötamise raskemaks ja pole eriti tore, kui keegi vinugb kogu aeg , et kuidas tööd teed..peaasi, et saaks lihtsalt midagi öelda. Aivo ikka korrutab, et ma ei võtaks neid asju südamesse. Eks tal on õigus ka :)Ta rääkis enda ülemusele-..või noh meie "vanale sõbrale" Jobwire-st , et Reelikal suht pingeline seal tööl ja ta kutsus mind enda jutule.. naljakas, et Jobwire-i NT territooriumi asjapulk meid nii hoiab. Aivot sõidutab tööle ja pakkus, et viib linnast välja meid autot kuskile turule vms vaatama...andis Aivole õlut, et saaks kodu juua jne..:D See tüüp oli öelnud ka Aivole, et minu hotelliga vist on neil ka kunagi mingi jama olnud. Imelik. Aga jah eks näis, kas Neil pakub midagi asjalikku..kui ja siis vist pean kuidagi enda hotelli värgile ütlema, et ma ei taha seal enam tööd teda. Kuigi varsti oleks nii või naa aeg uus töö otsida..vähemalt mõned on soovitanud, et ei teeks üht tööd liiga kaua..peab proovima ka teisi ameteid. Aivo ka usinalt on enda ankeete igale poole viinud..ja ta tahab minna pärlilaevale. Kui a vaid laseks :) Ma ei taha neverever 11 päeva üksi olla:D Palk seal polegi nii suur..ainult, mis on hea, on see, et raha ei kuluks üürile(kuigi ma peaks nii või naa maksma) ja söögile.

Mmm, mis siis veel . Aaaa, eile üritasime siis siin esimest korda klubise minna aga aivot ei lastud kuhugi isisse:D:D:D:D Aguses ei sobinud, et jalas olid varbavahe plätud ja siis, kui käis vahetas need ära, siis öeldi, et teksad peavad jalas olena..ja nii igal pool. Naljakas eksole:D Aivo vandus, mis kole,et krdi pommiauk on see Darwin jne:D Uurisin asja meie maja teistelt asukatelt ja nad ütlesid jah, et siin jälgitakse väga, et mis riietuses klubisse lähed. Natuke naljakas..oleks Aivol siis mustad ja jubedad riided seljas olnud..jumala vinks vonks nägi välja.

Tegime nädalavahetusel enda esimesed shopingud ka ära.. siin lihtsalt niiiiii ilusad riided ja praegu on toredad allahindlused ka. Aivo eriti midagi endale ei tahtnud ja ma ka raatsisin ainult kaks pluusi osta. Järgmine nädalavahetus on loodetavasti ilus..siis tahame minna kuhugi pikniku pidama ja avastame natuke Darwinit veel. Õnneks varsti saame endale auto osta...juheeei.

Aga olge mõnusad ja me üritame lähitulevikus pilte lisada enda uuest kodust ja kiisust..:)

Aivo ja Reelika

Posted by austraalia 20:59 Comments (0)

(Entries 19 - 24 of 33) « Page 1 2 3 [4] 5 6 »