A Travellerspoint blog

lõpuks ometi..

Olen jälle blogi jättnud unarusse aga yritan natukene kirjutada meie viimaste nädalate tegemistest.
Põhimõtteliselt pärast Tasmaaniat me võtsime suuna NSW poole..aga Sydney seiklustest ma vist juba kirjutasin. Pärast Sydneyt hakkasime veel ülesse poole sõitma mõttega, et hakkame juba vaikselt tööd otsima. Ilmadega meil kohe üldse ei vedanud, vihma ainult kallas ja kallas. Elasime üle ka väikese tormi, mis poleks hullu olnud aga kuna me ööbisime autos siis see oli üsna piinarikas..kõik riided olid niisked ja märjad. Vastik. Ilma paranedes hakkasime sisemaa poole liikuma ja meie õnnetuseks oli tee suletud tänu hiljuti olnud tormile. Uurisime, et kunas siis meil on lootust saada linna kuhu oli plaaninud minna siis öeldi, et mäe likvideerimisega teelt läheb vähemalt paar nädalat ja näitasid kaardi pealt kuidas minna ringiga(100km põige). Egas siis midagi ja hakkasime liikuma. Ööbisime kuskil tee ääres, sest päev oli jälle õhtusse jõudnud. Järgmisel päeval läksime lõbusalt edasi kuni tee läks kruusateeks..mõtlesime, et ahh see vast mingi väike lõik ja kimasime muutkui edasi. Lõpuks läks tee niiiiii hulluks, et me pidime sõitma u 40km tunnis üle 200 km. Tagasi me ei hakanud ka sõitma lootes , et iga hetk läheb tee paremaks..ja ei tahtnud alla ka anda. Nalja sai ja sõitsime siis põhimõtteliselt terve päev seda 200km ja teine päev veel sealt edasi Narrabrisse kuigi oleks pidanud saama hakkama paari päevaga. Ise naersime, et see on kindel märk, et me poleks siia pidanud tulema,s est me pole iial nii palju jamanud, et saada sihtpunkti ja üks takistus tuli teise otsa... Narrabris jagasime uhkelt cvsid ja ööbisime karvanipargis/motellis, kus hakkas omanikul meil nii kahju, et telgikoha eest andis meile kaheks päevaks sama rahaeest motellitoa. Oi me olime õnnelikud, sest me polnud juba peaaegu, et kuu aega voodis maganud ja telekat näinud. Häid inimesi siin ikka leidub:) Töö pakkumisi aga ei tulnud kuskilt ja läksime lõbusalt edasi teistesse linnadesse. Ütleme nii, et me pole kunagi nii palju cv-sid jaganud, ja tööd käinud küsimas siin..meil on alati kiirelt näkanud. Aga alati ei saagi vedada:) Jäime väiksesse linna Wee Waasse pidama, kus võtsime 2 nädalaks toa. Vahepeal sai Aivo töö teisse linna ja ma jäin üksi sinna üsnagi pommiauku. Õnneks läks nädal kiirelt, sest aitasin seal tubasid koristada ja isegi üheks nädalavahetuseks pandi mind valvaja ametisse, sest omanik ise läks kodu, mis oli umbes 300km kaugusel. Vat , kus usaldavad siin täiesti võõraid inimesi:)
Aivo väikesest töökogemusest ka. Ta sai agentuuri kaudu puuvilla farmi tööle, kus ametiks oli traktorist. Ma päriselt täpselt ei saanud aru millega tegeles..vist oli kultiveerimine. Traktoriga sõitmine talle seal loomulikult väga meeldis..istus kondikaga kabiinis ja vaatas, kuidas gps ise juhib kuhu minema peab jne. Ta oli väga rahul, et kerge töö aga hea raha. Talle ei meeldinud üldse sealse farmeri suhtumine , sp ta ka sealt ära tuli. Farmer oli olnud vanem mees ja üsna terava ütlemisega, karmi olekuga. Ühele poisile ütles, et kui sa kohe hakkama ei saa siis võid kohe minema hakata. Tavaline oli olnud, et saatis inimesi poole päeva pealt minema jne. Aivo ise ütles, et ta raudselt oleks hakanud temaga natuke läbi saama aga kuradi raske on ikka teha tööd, kui tead, et kui miski ei meeldi, siis aetakse ära või nii.
Nüüd aga oleme tagasi Narrabris, kus oma tööotsingutega alustasime. Saime Aivoga koos tööle puuvilla farmi, kus on peale meile veel päris palju kohalikke ning 2 bäkkerit- inglane ja šotlane. Muidu toredad poisid aga minu meelest pugesid liiga palju farmerile..aga elame ja näeme, et kui tublid tööinimesed nad on. Farmer ise tundub väga lahe olevat. Hästi sõbralik ja muretses, et kas meile ikka elamine meeldib jne. Mulle tundus, et ta ei võta meid kui bäkkereid või, et kui odavat tööjõudu.
Elamine on meil igati okei: 3 magamistuba, köök, pesuruum, vets, elutuba. Kõik on puhas ja vägagi korras. Ma kardsin hullemat, sest Aivo, kui töötas minust eemal teises farmis, siis seal oli nii hull, et ta tahtis sealt kohe ära põgeneda:D Voodi oli täis olnud hiirepabulaid, elus/surnuid putukaid ja mutukaid. Suur pluss on siin meil ka see, et söögi ärast me muretsema ei pea. Farmeri naine teeb meile lõuna- ja õhtusöögi ise. Peame küll selle eest maksma aga super on see, et ei pea pärast pikka tööpäeva muretsema, et mida teha jne. Töönädalad on 60-80 tundi, mis ma arvan, et on väga hea raha teenimiseks. Töö ülesannetest kirjutan teinekord, sest meil oli täna alles väike sissejuhatav päev ja tööd hakkame rügama arvatavasti homme. Järgmise korrani siis!
Varsti näeme!!

PS pilte saate vaadata siit meie uuest kodust :

https://plus.google.com/photos/100215238250980337172/albums/5859101067379680369?authkey=COD1sumq7snXFQ

Posted by austraalia 16:41 Archived in Australia

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Be the first to comment on this entry.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint