A Travellerspoint blog

Meie imeline Tasmaania

09.08.12

Nonii..8. Veebruaril oli meil viimane tööpäev QFM Packing shedis, mis möödus üsna huvitavalt. Kuna mul oli ka sünnipäev siis hommikul Aivo äratas mind koogiga , millel põlesid küünlad(unustasin ära lugeda aga loodetavasti oli neid seal ikka 22 mitte rohkem) ja laulis nagu linnuke. Arutasime veel , et loodetavasti töölt keegi ei tea, et mul on sünnipäev..ja ei teadnudki kuni üks töökaaslane facebooki avarustes seda avastas. Soovis viisakalt õnne ja rääkis veel mõnele, kes samuti soovisid õnne kuni...kuni tuli lõunapaus. Seinal oli suur uhke plakat Happy Birthday Erica! Kõik soovisid õnne ja Aivo naeris, et olin näost punane nagu redis..aga ega plakatiga ainult ei piirdutud. Iga päev saavad pakkijad lehed, kus on kirjutatud, et palju eelmisel päeval pakiti..ka sinna oli kontorionu John trükkinud suurelt, et Erical on sünnipäev..et ikka kõik teaksid seda, kes veel aru ei olnud saanud:D Isegi üks aasia tüdruk soovis õnne(millegipärast suur-ja väiksesilmsed hoidsid eraldi). Ja ka see veel ei olnud kõik...meie supervisor Helen(raske on täpelt kirjeldada aga ta ei ole selline naine, kes kallistab ja musitab kõiki..jätab natuke karmima mulje kuigi meid aivoga ja tüdrukuid, kes meid reetsid:D , hoidis väga)ühesõnaga Helen ilmus välja suuuuuuuuuuuuuuuure küünlaid täis pavlova koogiga välja. Kõik rõõmsalt laulsid mulle sünnipäeva laulu ja ma ma tundsin, et ma muutun veeeeel punasemaks näost. Nii tore ja suur üllatus ikka! Pärast Helen küsis, et kas sul oli häbi, et sa näost nii punaseks läksid..mul ei olnud häbi, kui vaid siis, et mul polnud midagi enda poolt pakkuda. Naeris, et said hommikul teada, et mul sünnipäev ja saatis kiirelt kiirelt kontorionu Johni poodi koogimaterjali järgi. Nii kaua kui me seal töödanud olme, pole kellegile õnne soovitud nii suurelt ehk mul on väga hea tunne olla nii eriline:) Päeva lõpus jätsime kõigiga hüvasti..ma ei liialda aga Helen oleks peaaegu nutma hakanud ning kallistas mitu korda hirmsasti! Ütles, et tal on nii kahju meid ikka ära lasta..uuris mitu korda, et kas me mitte kuidagi ei saa tagasi minna. Mina olin ka tubli pakkija aga Aivot taheti veel vähem ära lasta, sest ta mul nii tubli ja kiire ju! Ma vist polegi kirjutanud mida ta tegi..tema ülesandeks oli teha kastid ja panna need liinidele. Liine oli 26 ja vahepeal läks tal seal oi oi oi,kui kiireks aga ta sai alati hakkama! Eelmine aasta,kui ära läksime, siis Helen oli järgmise kastipoisi lahti lasknud(meie sõbra Eddy). Igatahes südame tegi väga soojaks, et me neile ikka meeldisime ja nemad meeldisid meile ka väga väga!IMG_9567.jpg

10.08.12

Eile õhtul pärast 8 tunnist sõitu hakkasime otsima endale kohta, kuhu saaksime autokese parkida ja magada. Me vahetasime enda uhke Commodori Mitsubishi Pajero vastu..nagu isa mul ütles maastur on ikka maastur ja tõsi ta on. Poole mugavam on reisida kuna ruumi on rohkem ning, et saaksime veel rohkem raha säästa - magame autos. Eeiei, me ei ole nagu kaks pompsu. Elu on nagu lill!Istmed saame lasta alla ja teha neist queen size voodi, pluss meil on olemas muu kämpimiseks vajalik staff. Esimene öö autos möödus palju lubavalt..Aivo kiitis, et tal oli nii mugav. Ma nii hästi ei maganud, sest me ööbimise kesklinnale suht lähedal parklas ning ma pidevalt jälgisin, et mis autod sinna sõitsid..ühesõnaga valvasin aivo und:D Nüüd üldiselt ikka proovime vähem parematesse kohtadesse end paigutadam kus ei liigu nii palju rahvast:)

Praegu oleme muideks laevas ja liigume Tasmaania poole. Lugesin, et paljud võrdlevad laeva Rootsi kruiisilaevaga..no minu meelest on Tallinna- Helsingi laevad ka suuremad, kui see Spirit of Tasmania. Siin on kirjad seintel, et ei tohi põrandal lebotada aga tundub, et kedagi ikka ei huvita ja rahvas on igal pool igas asendis. Ise seadsime end sisse mõnusalt mingisse restorani, mis töötab õhtusel kruiisil. Aivo vahib entertainment systemist Expendables 2 ja molutab niisama:) Ja mainin ära, et hirmus nõrgad on need ausid..erinevatest foorumitest juba lugesin , kuidas paljud hoiatasid merehaiguse eest ja noh, päris paljud on ka väga hädised. Laev kõigub küll päääris palju küljelt küljele aga mitte midagi hullu pole..

Natuke Tasmaaniast:

Melbourneist 9-11 tunnise laevasõidu kaugusel olenevalt, milline ilm merel on.

Suuruselt on ta suurem, kui Eesti ning rahvastikuarv on väiksem(u 503,292 püsielanikku)

Pealinn on Hobart, mis on Lonley Planeti üks „Top ten cities in the world to visit in 2013“ Eks me näe, mida põnevat sadamalinn meile pakub..

Ikoon on Tasmaania kukkurkurat (Tasmania devil) aga näha võib ka vombateid, albiino kängusid ja muid sulelisi ja karvaseid.

Inimesed – kadedad kirjeldavad , et nad on kolmepealised aga pidid olema ülisõbralikud ja head võõrustajad..veel toredamad kui „suurema saare“ elanikud. :))

Suur osa Tasmaaniast kuulub World Heritage listi, mis meelitab turiste üle maailma avastama sealset rikkumata metsikut loodust..ka meid:)

12.08.12

Esimese öö veetsime karavanipargis, mis oli hästi lähedal sadamale. Wc ja dušš olid ikka mega nõukaaegsed aga noh, meie väga pirtsakad ju pole:) Esimeseks sihtpunktis võtsime Cradle Mountaini, kus oli väga vga palju erinevaid ja erinevate raskusastmetega matkuradu. Väga populaarne on, et tehakse Overlandi track, mille läbimiseks kulub keskmiselt 6 päeva...meie kahjuks(võii ikka pigem õnneks??) ei saa seda endale lubada. Muideks , et teha overlandi tracki, peab maksma 120dollarit inimese kohta, mis läheb tee hooldamiseks. Ma usun, et see on väga väga äge kogemus aga siiski natuke liiga kallis ju? Niigi tuleb maksta eraldi pargi sissepääsu eest(2 kuu luba on 60 dollarit auto kohta)..Meie kõmpisime 3 km üks ots Marion lookouti(1223m)..kohati oli üsna raske, sest trepiastmed olid tehtud väga kõrged ja mul pole just kõige pikemad kepsud. Vaade oli väga ilus kraaterjärvele ja Dovei järvele, mis on ühtlasi sügavaim magedavee järv Austraalias. Kahju ainult, et päike valele poole loojus muidu oleks veel vingem vaade olnud. Öö veetsime karavanipargis, kus pidime 35 dollarit välja käima, mis on väga kallis!! Süda tilkus mõlemal verd ja jõudsime ühisele kokkuleppele et Big 4 ketti kuuluvatesse parkidesse me enam jalga ei tõsta:D Muideks Tasmaanias on võrrledes ülejääänud Austraaliaga üldse külmem kliima..ja õhtul läheb ikka pääääris jäiselt külmaks. Me ikka oleme üle 30 kraadise soojusega harjunud ja nüüd see 20kraadine temperatuur tundub päris jahe:)
Nii palju kui me praegu sõitnud oleme ja näinud oleme, siis siin on ikka vägev loodus! Love it._MG_8797.jpg_MG_8763.jpg_MG_9139.jpg

13.08.12

Üritan väheke jälle kirjutada, kuigi praegu teed on hirmus ülesse alla ja käänulised..loodan, et südant väga pahaks ei viska. Pärast hirmus kallist karavanipargis veetud ööd võtsime suuna edasi Queenstowni poole,mis on hästi hästi pisike kaevanduslinnake suurte mägede keskel. Seal kaevandatakse rauamaaki, mille nime ma täpselt ei mäleta aga see on vajalik, et meie tehnika ikka töötaks ja edasi areneda saaks. Minu meelest on sealne kant lihtsalt super! Aaa ja enne Queenstowni jõudmist tegime väikese kõnnaku Montezuma fallside juurde. Uskumatult vinge ajalugu on sellel kohal(tegelt oli see vihmamets)..seal oli kunagi raudtee, mis võimaldas inimestel(ja kaubal) ühenduses olla teiste kohtadega, kui veel sõiduteid polnud ning seal kaevandati hõbedat, kulda ja muid rauamaake. Koskede juurde näita teeviit, et 3 tundi edasi-tagasi matk. Enamus kohtades on pandud see aeg suure varuga ja tegelt on läinud matk kiiremini aga no kurat, seal läkski meil 3 tundi, mis tekitas tunde, et oleme nõrgad ja vanad:) Rada oli 10 km pikk aga muidu üsna tasane ja kerge. Väga mõnus oli..ja õhk oli kuidagi teistsugune...jaa..nägime pisikesi madusid, kes vist polnud mürgised aga me pole kindlad ka. Kosk oli vägev..Tasmaania kõrgeim. Pildid räägivad enda eest.
Öö veetsime Queenstownist paar km eemal järve ääres..täiesti tasuta ja täiesti kahekesi! Super ilusa vaatega järvele ja mägedele. Jõime Vana Tallinna koorelikööri, sõime krõpsu ja vaatasime päikseloojangut..mõnus! C ´est la vie! Ehk see ON elu!_MG_8872.jpg_MG_9096.jpg

14.02.12

Eilse päeva naelaks oli Mt Field rahvuspark, kus alustuseks sõitsime 17 km ülesmäge. Seal pidi olema vägev vaade aga loomulikult mida polnud, oli vaade. Oli ka erineivaid matkuradu, kus raudselt oleks saanud ilusamaid vaateid, aga kuna kell oli 5 õhtul ja meil olid vaatamata Ruselli kosed ning ööbimiskohta ka polnud lähedal , siis vurasime sama targalt mäest alla tagasi. Kosed asusid ainult 10minuti kaugusel autoparklast,pettunud olime neis..(vähemalt mina)need olid suhtliselt ära kuivanud...aga ilusad olid siiski:) Ööbimise kuskil linnas pargis, kus olid ühes lastemänguväljak, terviserada, grillimisala ja koertega jalutamise ala..ehk hommikul, kui esimesed trennitajaid ja pissitajad parki jõudsid, panime minekut! Hommikul jõudsime Hobarti, mis oli hirmus sombune aga suhtliselt soe. Nagu ma eespool mainisin, on Hobart sellel aasta must visit koht. Meil on kõik see reisikava nii tihe, et pole aega molutada siin ja seal..ehk kõndisime natuke kesklinnas, kus olid uhked jahid, leidsin 2 dollarit ja suutsin trepist alla lennata, sest jäin pilte vaatama,mis olime just teinud:D:D. Kunsti huvilistel oleks seal tegevust küll ja küll..seal on tänapäevane ja uhke kunstigallerii Mona, mida tuldakse ekstra uudistama üle maailma. Meid kahjuks kunst ei huvita ja võtsime suuna Port Arthuri poole, mis on väga väga huvitava ajalooga koht. Nimelt tegi samanimeline mees seal sunnitöö laagri/ vangla, kuhu saadeti karistust kandma need „kõige“ hullemad pätid, nt mingi tuntud onu sai 15 aastat selle eest, et purjuspäi ringi uitas..nii, et meil ikka on vedanud:) Veel „leiutati“ seal veel piinarikkam moodus, kuidas inimesi karistada..vangid said eraldi kambrid, kus olid nad 23 tundi kogu päevast ning ühe tunni said olla kõrgete seintega alas koos pisikese taevajupiga. Vangidel oli keelatud igasugune rääkimine/häälitsemine/viipekeeles suhtlemine omavahel(kuigi nad vist ei näinudki kedagi, sest enamuse ajast veetsid kambris)..karistuseks kottpime karts. Igati õudne elu aga kui ma ei eksi siis ka tänapäeval on vanglates 23tunni ja 1 tunni süsteem..vähemalt Tartu vanglas on(eiei ma ei ole pätiplika..käisin kunagi klassiga tuuril seal)Veel oli seal saar eraldi vangilaagriga ja surnuaia saar..Tegime igal pool palju pilte, et äkki jäävad meie piltidele vaimud, sest informatsioonikeskuses oli eraldi stend külastajate saatetud piltidega, kuhu oli jäänud imelik udukogu..creepy. Pilte pole veel arvutisse pand aga tundub, et meil ei läinud õnneks:( Ma kirjutaks teile veel palju põnevat selle koha ajaloost aga ma ei usu, et keegi lugeda viitsib. Ainult mainin veel, et 1996 aastal mingi hull mees avas tule sealsete turistide pihta tappes 35 inimest ja haavas raskelt 19 turisti..täiesti jobu ma ütleks!!IMG_9292.jpg
Tasmaanias möllas ka paar nädalat tagasi suured metsatulekahjud ning kui sõitsime Port Arthuri poole, siis tõesti oli õudne vaadata, kuidas puud olid ära põlenud ja ära surnud..päris palju maju oli maha põlenud ja inimesed elasid telgis..isegi paar autot ja paati olid ära põlenud. Õnneks suurem osa majadest suudeti päästa kuigi tõesti põlengud on seal kandis suured olnud..ma ei kujuta ja ei tagasi ette kujutada, mis tunne võib olla, kui kodu lihtsalt maha põleb..õudne..

16.02.12
Pärast ajaloolise Port Arthuri külastust võtsime suuna idarannikule, mis on tihedamini asustatud nagu ka „suurem“ Austraalia. Idarannik pakub helehelehelesinise veega randu, imehead veini(mida me ei mekkinud) ja seal kandis lihtsalt ollakse. Külastasime Wineglass bay lookouti(keegi ei oska öelda, et miks just selline nimi, sest veiniklaasi see eriti ei meenuta) ja ma arvan, et ma ei valeta, kui ma ütlen, et see rada on Tasmaanias tihedamini ettevõetavaid radu. Turiste oli seal meeletult palju ja just asiaate. Huvitav ongi, et bäkkereid on siin Tasmaanias üllatavalt vähe..enamasti on rendiautodega asiaadid või karvanidega vanaisad/vanaemad. Hmm.. igatahes 1,5 tunniseks rajaks olin ma valmistunud pikalt, sest kuskilt blogist lugesin, et see on väga raske rada. Ei olnud!! Võrreldes teiste radadega oli see kõkimõki. Vaade oli lummav aga kuna lookoutis oli meeletult turiste, siis oli ebamugav seal ja ei saanud rahulikult vaadet nautida. Omaette vaatamisväärsused olid aasia neiud/naised, kes matkasid kontsakingadega ja neid oli päris mitu:)IMG_9339.jpg Üks mainist väärt koht, mida külastanud selle paari päeva jooksul oleme on Jaccobs ledders ehk siis sõitsime taas oma tibulinnuga(auto hüüdnimi) ülesmäge 15km. Vaade oli taas super! Õnneks seekord vedas ja see sõit ei olnud asjata.IMG_9518.jpgIMG_9560.jpg
Idarannikul on küll ilusad rannad aga mulle siiski meeldis rohkem läänerannik ja sealne metsik loodus ning mäed. Ülehomme ehk 18. veeb hakkame varahommil laevaga Melbourne poole seilama ning seal võtame suuna idarannikule ehk Sydneysse, Gold Coasti ..jne. Üldiselt võime öelda, et jäime Tasmaaniaga väga rahule! Sisikonna saime korralikult segi loputada käänulistel teedel ja väga ilusaid vaateid oli kõikjal! Ja aitäh ilmataat, ilmadega vedas meil väga, isegi randid saime..:)
Nii nüüd üritan selle blogipostituse ära postitada ja uued seiklused uutes postitustes. Ja tõesti vabandan igasuguste kirjavigade pärast..enda õigustuseks ütlen, et sissekanded on kirjutatud uina.-muina olekus ja tõesti kirjakeel ununeb ära, kui ei kasuta seda tihti..loodan, et annate andeks.:)

Posted by austraalia 01:53 Archived in Australia

Email this entryFacebookStumbleUponRedditDel.icio.usIloho

Table of contents

Be the first to comment on this entry.

Comments on this blog entry are now closed to non-Travellerspoint members. You can still leave a comment if you are a member of Travellerspoint.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint