A Travellerspoint blog

Arvatavasti viimane sissekanne

Tere meie kallid kaasaelajad!

Mõtlesin, et peaks kirjutama viimase blogi sissekande ära enne, kui kodu poole hakkame liikuma..mis pole ju üldse enam kaugel! Juba 5 päeva pärast lõpetame me töö puuvilla tehases ning liigume kullarannikule (Gold Coast) ning vahelduseks natuke puhkame - shoppamist ju saab puhkamiseks nimetada? :) Ma just ükspäev mõtlesin, et me oleme terve see aasta töödanud kohtades, kus tööpäevad on olnud 10-12 tundi ja tööd rüganud oleme rohkem kui 7 päeva nädalas jutti..5 päeva tööl ja 8 tundi päevas..tooo easy!! Ja kui nüüd päris aus olla siis on üsna kopp ees ka pidevast rügamisest..tahaks lihtsalt olla ja puhata natuke. Praegune töökoht on ka nii ja naa.. raha on väga hea, elukoha tingimused on elatavad, levi on väga halb ja töökaaslased hmmmm..vahest on nad täielikud tropid(vinguvad ja laisklevad) aga siis teine hetk on, et oi nii ägedad töökaaslased, vaata, et kõige muhedamad ja mõnusamad, kes meil kunagi on olnud.. minu lemmikuks on austraallane Stevie, kes tuli Brisbane lähedalt kodust paariks kuuks siia raha teenima ja tema sõnul on see esimene kord, kui keegi on tema boss..ehk siis ta on terve elu ajanud oma väikseid ärisid ja otsakesi..ning peab ütlema, et ta on väga asjalik..ta andis iiripoistele kavala idee, kidas jääda austraalia illegaalselt aga samas täiesti legaalselt..ja ma usun, et see tema idee isegi toimiks:) Mulle jäi aga arusaamatuks, et miks ta ginni tööle tuli..ta põhimõtteliselt on miljonär ehk paarkümmend aastat tagasi ostis ta paarikümne tuhande eest endale lobudikust maja brisbanei ookeani äärde, mis nüüd on aga üks hinnatuimaid kohti ning maalapi ja maja väärtus on üle miljoni dollari..pluss on tal maja gold coastil ja syndey lähedal, mida rendib üliõpilastele välja..käskis mul ja aivol otsida ka eestis mingi üüber ilus koht/maja mille saaks praegu leivahinnaga ning 10-20 aasta pärast oleme rikkad...:)) kahjuks eestis vist väga ei toimiks see..??Steviest võiks veel pikalt laialt kirjutada, sest tõesti ta on asjalik ning väga hea südamega..ja ta lapsed on armsad nagu väiksed rosinakesed ja naine..väuuuu..
Aga te ausõna ei kujuta ette ka, kui õnnelikud me oleme, et me saame kodu! Ma ei tea kas on see teie suvi, mis paneb teid eriti igatsema või oleme lihtsalt ikka memmekad?:)) Aga mitte mingil juhul ma ei kahetse, et võtsin õe nõu kuulda ja just valisin sihtkohaks Austraalia..oleks ma au pairiks(lapsehoidjaks) inglismaale või ameerika läinud, siis ma oleks vist esimese lennuga tagasi põrutanud aga kõige kurvem on see, et ma poleks kohanud härra Rebast ehk Aivot..minu armas reisukaaslane ju siiski! Ma usun, et ma ei valeta kui ma ütlen, et Austraalia on MEIE PARIM kogemus siiani..oleme õppinud tundma paremini iseennast , teineteist ..saanud inglise keele paremaks, näinud imeilusaid kohti, kohanud toredaid ja mitte väga toredaid inimesi..oehhh ja elu siin on nagu lill (loodus on ilus, kliima on parem, inimesed sõbralikumad, pappi saab rügamise eest rohkem) aga noh kõige parem on ju ikka seal , kus on lähedased ja sõbrad! Ja ega Eestis on pole ka üldse halb : ei ole kogu aeg palav..saab lumememme teha talvel, kelgutada ning toituda tervislikult! Siin on see tervislikult toitumine peaaegu, et võimatu..isegi , kui toitud ainult puuviljadest, sest need on täis kemikaale ning õunad on mingi vahaga nii läikima löödud, et sealt näeb iseenda peegelpilti kah:))Eestis on hea..lähed nopid sügisel vanaema aiast/ostad turult ussitanud ja "koledaid" õunu ning tead, et ei söö sisse mingeid hirmsaid kemikaale:) Vot! Ja Eesti vist väga ei impordita kala Hiinast`? Ma sattusin lugema artiklit , et sügavkülmast ostetud kala, mis on pakitud hiinas( kuskile parile väikselt trükitud) , siis pmst sööd sisse ...jama..see artikkel oli nii jube, et Aivoga igakord kui poes käime, siis vaatame, et see jumala eest hiinast jms pole toodud:D:D

Aivo noomis, et ega see ei ole meie viimane postitus siin blogis aga mina pole nii kindel..aitäh kõigile , kes kaasa elasid ja kõigile, kes meid ikka koju ootavad! Varsti näeme!

Reelika ja Aivo

Posted by austraalia 01:53 Comments (0)

Collymongle cotton gin ehk meie pärapõrgu elu

Oleme saanud nii mõnegi kaebekirja, et kuhu kurat me kadunud oleme..meie kallid kodused ja kaasaelajad..me oleme täiesti elus, terved ja ikka tööinimesed! Levi siin on endiselt väga halb..internetis(ehk facebookis) käime me ikka iga õhtu, et üle kaeda , mis te huvitavat postitanud olete aga no ei ole jaksu , et pikemalt olla..kui siis ainult vabadel päevadel. Ja niii väga tahaks emmede, isside, õdede, vendade , õelaste ja sõbrannade/sõprade häält kuulda aga meie levi siin nii hea pole, et saaks skypida ja helistamisega on ka kehvad lood. Aga tõesti kõigest natukene veel ja tuleme ära kodu:)
Meil siin midagi ülipõnevat pole juhtunud, v.a kaks tulekahju kahel järjestikul päeval tööl. Üleüldse oli see üks väga kehva nädal- mitmel päeval oli midagi suuremat katki, et meid saadeti varem koju või lõime aega surnuks koristades, mis meile ikka üldse ei meeldi..ma ei tea, ma võin kodu koristada aga mingit tolmu ja saasta kokku pühkimine jms lõbu eriti ei paku..kohe üldse mitte tegelikult, sest aeg venib siis nagu tatt. Esimene tulekahju oli natukene väiksem..mingis pressimasinas, mis pressis paar tossavat balei(ehk valget kuubikut), mis ajasid iga megalt tossu ja haisesid mega jubedalt. Teisel päeval oli natukene tõsisem tulekahju..üks iiripoiss Tom nägi, kuidas põlev puuvilla tükike lindil oli ja liikus puhastusmasinatesse..tema reaktsioon oli, et jooksis bossidele ütlema kuigi ta oleks pidanud mingit punast nööri tõmbama, mis oleks lindi peatanud ja ta oleks siis saandu selle põleva tükikese ära võtta..aga õnneks bossid ei olnud üldse vihased:)see põlev tükike lendas puhastusmasinatesse, kus kõik puuvill hakkas hõõguma ja lahtise tulega põlema..ma alguses vaatasin, et miks kõik jooksevad nagu segased ringi pead laiali aga kui nägin voolikuid , siis jooksin ka enda ipodiga kohale ja klõpsutasin salaja paar pilti:D:D aga ütleme nii, et tagajärgi polnud üldse tore koristada pluss see meeletu vinguhais..tund aega enda vahetuse lõppu saime jälle tööle hakata ning tegime näod, et me rügasime jubedalt tööd teha:D Tegelt teised on rääkinud, et päevanevahetus on palju raskem, sest kui midagi läheb katki vms siis hakatakse koristama jne ja oht on, et saadetakse kodu aga öinevahetus lihtsalt passib ja ootab, mis ka tegelikult kerge pole. Igatahes kuulsin kõlakaid, et meil käis külas tööohtuse inspektor, kes koostas raporti, et meie tehas on igati kehvas seisus..sellepärast on siiani ka nädalas vähemalt korra olnud suurem seisak..ka koosolekul juhataja mainis, et liiga palju raha läheb uutele juppidele jne..aga noh ega me eriti ei saa midagi teha, et miski katki ei läheks. Võrreldes ühe tehasega , kus me tegime iseendale tuuri, kui tööd veel otsimas, siis meie oma on tõesti vana ja väike. Loodetavasti juuli keskpaiguni ikka tööd jagub:D
Töökaaslastest ka .. enamus neist on väga toredad aga on vanderselle, kes ainult vinguvad ja sajatavad teisi(ehk siis seljataga sajatavad omakorda meid:D) õnneks leidub töökaaslasi, kes peavad sama naljakaks seda pidevat vingumist/klatsimist/teineteise mahategemist kui meie..Enim nalja pakub meile üks kutt, kes on pikk ja turske ning näeb välja nagu karumõmmi..oi, kui ta vihale läheb, siis ikka kohe täiega..ükskord läks suhteliselt tühise asja peale nii närvi, et lõi metallukse jalaga lahti ja läks välja röökima: „FUCK ME, FUCK MY MOTHER, FUCK EVERYBODY AAAAAAAAAAAAHHHHHH“ ehk siis „Pepusse kõik“ ning ükskord närvas jälle , mis hirmus ja ma korra naersin aga isegi mitte tema üle ja siis ta küsis, et ja mis sulle üldse nalja siin pakub?? Mul oli , et eee sorri, et elan , mida ma talle loomulikult ei öelnud:D Aaah teate, meil siin nii kirju seltskond, et igapäev saab ikka kellegi üle naetuke naerda:)
Aga mis ma ikka puterdan. Saladuskatte all mainin, et arvatavasti oleme juba enne augustit kodus mõlemad! Igatseme teid kõiki ju meeletult..

Seniks aga ilusat suve! Meil on siin külmmmmmmmmm!!

Picture_004.jpgPicture_013.jpgPicture_009.jpgPicture_006.jpgPicture_007.jpg

Posted by austraalia 03:55 Comments (0)

töö töö töö

Tervitused tööinimestelt!

Kui keegi ütleb Austraalia, siis paljud mõtlevad: oojeee SOE kliima. Aga ei, siin võib ikka päris jahedaks minna, kui on n.ö talv. Päeval on meil siin okei praegu- keskmiselt 20-25 soojakraadi aga oi öösel läheb siin kuradi kuradi külmaks..kraadiklaasi meil pole aga ilmateate järgi läheb osades kohtades temperatuur lausa miinustesse ja loomulikult mägedes võib lundki maha tulla. Nii, et me ei elagi päris paradiisis.
Lõpuks aga saime me jälle töö - aega läks aga asja sai:) Elame üsna pärapõrgus..nädalake elasime külakeses nimega Collarbreni, kus on pisike külapoeke, mis on mega kallis ja xajast tankla aga nüüd kolime töökoha juurde karavani, vähemalt on siis tööle 500m ja ei pea hommikuti/õhtuti 30 minutit „koju“ sõitma. Töö toimub meil graafiku alusel- 10 päeva tööl 7-19.00ni ning siis on 2 vaba päeva..siis saame natuke puhata ja toitu minna ostma 120km kaugusele linna Moree. Praegu tunneme mõnu, et elame pärapõrgus, sest raha on sada korda kergem säästa..aga üsna kahju on, et ei saa nii palju facebookis olla, sest levi on meil peaaegu, et 0:)
Aga meie põnevast tööst ka natuke. Töö on meil puuvilla tehases ehk puuvilla puhastusjaamas. Siia toovad farmerid puuvilla moodulid: ühed on nagu heinapallid, mille teevad kombainid automaatselt korjamise käigus ja vähem on suuri ristkülikukujulisi mooduleid nagu meie pressi peale pressisime kokku. Kuna iga päev tuuakse mooduleid juurde , siis tõstukijuht laeb „kaubast“ veoauto tühjaks ja viib oma puhastamise järjekorda ootama laohoone kõrvale suurele platsile. Moonbuggy juht viib neid järjest suurde masinasse, mis tükeldab pallid ära ja torude kaudu liigub puuvill teistesse suurtesse masinatesse, mis igat moodi kuumutab, hekseldab ja jumal teab mis möllu veel teeb, et puuvill saaks putukatest-sitikatest, lehtedes jms puhtaks. Aivo ülesandeks ongi kogu jama , mis on kogunenud suurte konteinerisse ära tühjendada ja viia traktoriga metsa vahele ära. Seda teeb ta umbes iga 30 minuti tagant ning kui aega üle jääb, siis aitab teistel koristada jne. Igatahes tubli ta mul on, sest teised töökaaslased ikka mainivad, et Aivo on ikka nii töökas:) Kui aga puuvill on ära puhastatud siis liigub see järgmisena väikesesse pressi, mis pressib taas kuubikud aga väiksemad, kivikõvad ja ilusalt puhtad. Põhimõtteliselt võin öelda, et olen taas liinitööline..oleme ühe naisega eraldi ruumis, kus üks on ühel pool liini ja teine teisel pool ja ootame muudkui kuubikuid(tulevad umbes iga 1,5 minuti järel), millele tõmbame koti ümber ja liin viib need suurde laohoonesse. Kuna me iga 3 tunni tagant vahetame poolt, siis saame mõlemad võrdselt rabeleda ja puhata, sest ühel pool liini on palju kiirem ja vastutusrikkam töö ehk siis chillim pool hoolitseb, et oleks piisavalt kartulikoti moodi kotte, mis saab peale tõmmata kuubikutele ning teine võtab kibe kiirelt kuubikust tükikese puuvilla, paneb koos teatud järjekorra numbriga kile vahele, (mille peab iga 60ne tükikese järel kibe kiirelt rulli keerama, sildid peale kirjutama-kleepima ja uue kile panema masina vahele, et saaks rulli keerata) veel peab kiiremal pool olev jälgima, et sisse skännib õige kuubiku pileti ja kinnitab kotile teatud numbriga lipiku ning loomulikult aitama panna koti kuubikule ümer..kirjutada on raske täpselt aga nagu aru saate, siis üsna pudru ja kapsad:D Esimesel päeval kuni lõunani ma mõtlesin, et mis kuradi jamasse me end tõmmanud oleme aga õnneks sain kiirelt liigutused selgeks ja sain isegi kiita, et ma nii kiirelt õppisin. Minu tiimikaaslane Stephanie olevat nädalake mõistatanud, et mis ja kuidas peab tegema:) Ma loodan, et ma ära ei sõnu aga praeguse seisuga ma pole jamasid kokku keeranud ja olen ilusti hakkama saanud. Jeei:) Töökeskkond on meil väga müra rikas-sp kanname ka kõrvatrope ja kuna seal on ka palju igasuguseid masinaid, mis võivad katki minna, siis kanname kiivreid ja rauast ninaga saapaid. Aaa ja muideks enne, et me üldse võisime tööga alustada, pidime me tegema arstliku ülevaatuse, kus meid kaaluti, mõõdeti, mõõdeti vererõhku, kontrolliti silmanägemist ja kuulmist..ja loomulikult võeti pissiproov, et tuvastada , kas oleme narkootilisi aineid tarvitanud- õnneks meil sellist viga pole ja saime kõigest ilusti läbi..pluss saime teada, mu kuulmine on kohe väga hea ja me aivoga peaksime regulaarselt end venitama, sest me oleme kanged nagu puuhobused:D Töökaaslasi on meil muidugi megalt palju- päevases vahetuses on meid kokku umbes 10, sama palju on neid ka öises vahetuses, pluss mitu kontoritädi ja juhataja. Suur kirju perekond:) Suurem osa töötajatest on kohalikud..meiesuguseid reisijaid on peale meie veel paar tükki, enamikes teistest kohtades on vastupidi, et suurem osa töötajatest on bäkkerid. Sellest hoolimata on kõik väga toredad ja sõbralikud. Ütleme, et praegu veel läheme hommikuti tööle hea tujuga ja miski pole vastumeelt:) Jah noh, kuna meil on töötunde nii palju ning ületunde tasustakase heldelt, siis ei saa ka palga üle kurta:) Nüüd te siis teate, et oleme taas tööloomad ja eluga igati rahul! Teile aga ilusat algavat suve ja ma ütlen...ma/ me oleme varsti kodus! Aivo arvatavasti tuleb natuke hiljem järgi aga ma ei lase tal kauaks siia jääda! :)

Kallid teile!!

Pildid ka, mis leidsin googlist:

cotton.jpg

Cotton_gin_069.jpg

RCQ_15-06-..630x81_t460.jpg

Cotton_gin_068.jpg

images.jpg

Posted by austraalia 00:10 Comments (0)

Narrabri ja puuvilja farm

No nii..aeg anda jälle märku , et kuidas meil kõik sujub. Otsa sai meil töö puuvilla farmis, kus töötasime järjest 18 päeva ehk 227 tundi..valatud sai nii higi, pisaraid(minul ehk reelikal.) ja verd (ka reelikal..õnnestus vastu nina pangega saada:D:D)

IMG_9825.jpg

Kõige pealt siis meie kodust ja majakaaslastest. Koduks oli meil 3 toaline pisike maja keset põlde, mida jagasime 3 kutiga - Tomi, „ australian guy“ ehk Roryi ja Grantiga. Kui esimestel päevadel olin õhinas, et oh, need kutid on küll mega puhtad raudselt, sest kuttidel olid suuremad ilutoodete varud kui mul- hambavalgendajad, geelid, lõhnad ja suuuuuuuuur, ikka kohe tõsiselt suur kogu erinevaid vitamiine..ühesõnaga hoolitsesid enda eest rohkem kui mina ja Aivo kokku! Aga sellega oli ka kõik..sest ma pole elus kohanud nii laisku ja räpaseid olevusi kõige muu suhtes:D Sööginõud kraanikaussi jõudsid alles laualt siis, kui mina need sinn panin ja ära pesin või ikka tõsine häda oli käes..nende mustad riided vedelesid igal pool..uhkelt tatsasid pärast tööpäeva mustade jalanõudega tuppa...Õudne!:D Ja ega väga palju ei jõua teiste tagant koristada pärast pikka tööpäeva. Kui see lohakusest ja laiskusest kodus kui ka tööl mööda vaadata, siis nad on väga vinged inimesed! Päriselt! :)

Tööst ka natukene. Meie ametinimetus oli module press operator ehk me istusime suure masina peal ja liigutasime kahte kangi ülesse-alla ja edasi-tagasi(vahest tundus nagu mängis telekamängu), mis pressis puuvilla kokku tihkeks kuubikuks. Mainin kohe ära, et me tegime üle 120 kuubiku ja ühe kuubiku väärtus on u 18tuhat dollarit:) Kõige raskem osa tööst oli koorma mahalaadimine(ühte pressi läks vähemalt 7 koormat ja rohkem) ehk kui toodi veoauto moodi asjandusega- bollbuggyga- koorem, siis pidi pehme vati sees tatsama ja möllama, et võimalikult vähe masin mööda kallaks. Kahekesi oli okei- sai kiirelt kõik tehtud aga üksi ma vahest võitlesin elu eest..aga samas oli hea trenn pehme vati sees tatsamine! Aga kuna presse oli 4 ja meid pressijaid oli 5 siis üks meist (tavaliselt mina või Aivo..teised olid liiga laisad) pidime taga ajama rehaga maha kukkunud vatti ja käima teisi abistamas. Minu jaoks oli see kõige tüütum tegevus, sest iga pisemagi vatitupsu pidi ülesse võtma ja see polnud väga tore tegevus...eriti arvestades, et esimese ja viimase pressi vahemaa oli mitu sada meetrit ning mugavate jalanõude asemel olid suured lahmakad meeste turvasaapad, mis hõõrusid jubedat moodi. Ning ühekorra kui julgesin istuda( 5 minutit), sest olin olnud koristaja/abistaja ametis olnud terve päev siis läks ülemus ehk suur tõpranägu Aivolt küsima, et miks Reelika istub? Kogu aeg ju peab midagi tegema! Meie tahame siia ainult tublisid töölisi! Oi, kui Aivo rääkis mulle, et suur tõpranägu nii oli öelnud, siis olime mõlemad nii vihased ja palju puudu ei jäänud , et oleksime sealt ära tulnud..isegi läksime bossi otsima aga ei leidnud nagu kiuste teda enam. Praegu mõtlen, et see oli lihtsalt halb juhus, sest kui oli poiste kord koristada/abistada siis nad alati kadusid ära, et lõpuks tegime meie Aivoga topelt tööd..aga seda ei märganud keegi:D
Peale meie ehk pressijate oli tiimis veel 2 traktoristi, töödejuhataja Bernie(minujaoks Barni- see karuke sealt magusate maiuste maalt vms reklaamist:D)ja puuvilla korjajatega sõitsid suur tõbras ja toredam onu, kes oli samuti üks farmi omanikest, vahest käisid meil abis farmeri lapsed ning loomulikult armas tõpranäo kutsu Molly. Kõige suurem pluss asja juures oli see, et me ei pidanud ise enda söögi pärast muretsema(v.a hommikusöök), sest meil oli isiklik kokk Donna(ühe traktoristi naine), kes iga päev tegi meile lõunaks võileibu, mis olid küll imemaitsvad aga tüütasid ära, sest kaua sa neid võileibu suudad süüa? Õhtusöögiks tegi ta meile alati midagi maitsvat ja kodust. Njämm:)
Viimase tööpäeva lõpus oli meil suure tõpra kodus väike pidu, kus mängisime piljardit ning tipphetkeks oli Gangam stylei järgi tantsimine.Tõpranägu jõi end kiirelt purju(ning jootis järjest teised ka purju) ning muutus natuke ebameeldivaks vanameheks. Rääkis eelmistl aastatel töödanud neiudest ja nende kuumadest kehades jne..ja tegi kommentaare minu kohta,mis tegi minu olemise eriti ebamugavaks..ta naine ütles mulle mitu korda,et ära pane tähele teda. Õnneks me kaua Aivoga seal vastu ei pidanudki, sest 2 pokaali veini ja shot kangemat tegi kiire töö:)
Nüüd elame ja laiskeleme endiselt keset põlde oma armsas kodukeses. Loodame saada cotton gini ehk tehasesse kuhu viiakse pressitud moodulid, kus need puhastatakse. Elame näeme ning loodame parimat!

Ilusat kevadet!

IMG_9807.jpg

Aivo tähtsalt jutustamas

IMG_9810.jpg

bollbuggy ehk traktoril on suuuuur järelkäru

IMG_9851.jpg

IMG_9861.jpg

IMG_9891.jpg

Päikseloojangud olid ühed ilusamaid mis ma näinud siiani olen:)

90_IMG_9844.jpg

Posted by austraalia 22:45 Archived in Australia Comments (0)

lõpuks ometi..

Olen jälle blogi jättnud unarusse aga yritan natukene kirjutada meie viimaste nädalate tegemistest.
Põhimõtteliselt pärast Tasmaaniat me võtsime suuna NSW poole..aga Sydney seiklustest ma vist juba kirjutasin. Pärast Sydneyt hakkasime veel ülesse poole sõitma mõttega, et hakkame juba vaikselt tööd otsima. Ilmadega meil kohe üldse ei vedanud, vihma ainult kallas ja kallas. Elasime üle ka väikese tormi, mis poleks hullu olnud aga kuna me ööbisime autos siis see oli üsna piinarikas..kõik riided olid niisked ja märjad. Vastik. Ilma paranedes hakkasime sisemaa poole liikuma ja meie õnnetuseks oli tee suletud tänu hiljuti olnud tormile. Uurisime, et kunas siis meil on lootust saada linna kuhu oli plaaninud minna siis öeldi, et mäe likvideerimisega teelt läheb vähemalt paar nädalat ja näitasid kaardi pealt kuidas minna ringiga(100km põige). Egas siis midagi ja hakkasime liikuma. Ööbisime kuskil tee ääres, sest päev oli jälle õhtusse jõudnud. Järgmisel päeval läksime lõbusalt edasi kuni tee läks kruusateeks..mõtlesime, et ahh see vast mingi väike lõik ja kimasime muutkui edasi. Lõpuks läks tee niiiiii hulluks, et me pidime sõitma u 40km tunnis üle 200 km. Tagasi me ei hakanud ka sõitma lootes , et iga hetk läheb tee paremaks..ja ei tahtnud alla ka anda. Nalja sai ja sõitsime siis põhimõtteliselt terve päev seda 200km ja teine päev veel sealt edasi Narrabrisse kuigi oleks pidanud saama hakkama paari päevaga. Ise naersime, et see on kindel märk, et me poleks siia pidanud tulema,s est me pole iial nii palju jamanud, et saada sihtpunkti ja üks takistus tuli teise otsa... Narrabris jagasime uhkelt cvsid ja ööbisime karvanipargis/motellis, kus hakkas omanikul meil nii kahju, et telgikoha eest andis meile kaheks päevaks sama rahaeest motellitoa. Oi me olime õnnelikud, sest me polnud juba peaaegu, et kuu aega voodis maganud ja telekat näinud. Häid inimesi siin ikka leidub:) Töö pakkumisi aga ei tulnud kuskilt ja läksime lõbusalt edasi teistesse linnadesse. Ütleme nii, et me pole kunagi nii palju cv-sid jaganud, ja tööd käinud küsimas siin..meil on alati kiirelt näkanud. Aga alati ei saagi vedada:) Jäime väiksesse linna Wee Waasse pidama, kus võtsime 2 nädalaks toa. Vahepeal sai Aivo töö teisse linna ja ma jäin üksi sinna üsnagi pommiauku. Õnneks läks nädal kiirelt, sest aitasin seal tubasid koristada ja isegi üheks nädalavahetuseks pandi mind valvaja ametisse, sest omanik ise läks kodu, mis oli umbes 300km kaugusel. Vat , kus usaldavad siin täiesti võõraid inimesi:)
Aivo väikesest töökogemusest ka. Ta sai agentuuri kaudu puuvilla farmi tööle, kus ametiks oli traktorist. Ma päriselt täpselt ei saanud aru millega tegeles..vist oli kultiveerimine. Traktoriga sõitmine talle seal loomulikult väga meeldis..istus kondikaga kabiinis ja vaatas, kuidas gps ise juhib kuhu minema peab jne. Ta oli väga rahul, et kerge töö aga hea raha. Talle ei meeldinud üldse sealse farmeri suhtumine , sp ta ka sealt ära tuli. Farmer oli olnud vanem mees ja üsna terava ütlemisega, karmi olekuga. Ühele poisile ütles, et kui sa kohe hakkama ei saa siis võid kohe minema hakata. Tavaline oli olnud, et saatis inimesi poole päeva pealt minema jne. Aivo ise ütles, et ta raudselt oleks hakanud temaga natuke läbi saama aga kuradi raske on ikka teha tööd, kui tead, et kui miski ei meeldi, siis aetakse ära või nii.
Nüüd aga oleme tagasi Narrabris, kus oma tööotsingutega alustasime. Saime Aivoga koos tööle puuvilla farmi, kus on peale meile veel päris palju kohalikke ning 2 bäkkerit- inglane ja šotlane. Muidu toredad poisid aga minu meelest pugesid liiga palju farmerile..aga elame ja näeme, et kui tublid tööinimesed nad on. Farmer ise tundub väga lahe olevat. Hästi sõbralik ja muretses, et kas meile ikka elamine meeldib jne. Mulle tundus, et ta ei võta meid kui bäkkereid või, et kui odavat tööjõudu.
Elamine on meil igati okei: 3 magamistuba, köök, pesuruum, vets, elutuba. Kõik on puhas ja vägagi korras. Ma kardsin hullemat, sest Aivo, kui töötas minust eemal teises farmis, siis seal oli nii hull, et ta tahtis sealt kohe ära põgeneda:D Voodi oli täis olnud hiirepabulaid, elus/surnuid putukaid ja mutukaid. Suur pluss on siin meil ka see, et söögi ärast me muretsema ei pea. Farmeri naine teeb meile lõuna- ja õhtusöögi ise. Peame küll selle eest maksma aga super on see, et ei pea pärast pikka tööpäeva muretsema, et mida teha jne. Töönädalad on 60-80 tundi, mis ma arvan, et on väga hea raha teenimiseks. Töö ülesannetest kirjutan teinekord, sest meil oli täna alles väike sissejuhatav päev ja tööd hakkame rügama arvatavasti homme. Järgmise korrani siis!
Varsti näeme!!

PS pilte saate vaadata siit meie uuest kodust :

https://plus.google.com/photos/100215238250980337172/albums/5859101067379680369?authkey=COD1sumq7snXFQ

Posted by austraalia 16:41 Archived in Australia Comments (0)

Idaranniku mõnud ja võlud.

Kirjutan lühidalt, et mis meist sai peale imelist Tasmaaniat. Viimase öö veetsime sadama lähedal turistipargis, mis oli ausõna kõige ebameeldivam koht, kus oleme üldse olnud. Igal pool olid hoiatavad isekirjutatud plakatid, et ärge laadige enda asju köögis ja mujal, ärge tehke seda ja toda..kõige nõmedamad olid omaniku ähvardused , et paneb köögi kinni. Nagu mismõttes?
Sõit praamiga sujus Melbournei leebelt, ei olnud ka tagasi tulles suurt tormi ..õnneks. Melbourneis panin enda targa mobiili tööle, et juhataks meid kiirelt lähimasse tasuta kämpimise alasse. Natuke üle tunni sõitu ja juhatas meid üsna pärapõrgu metsa, kus pimedas otsisime kohta kuhu saaks end parkida. Vist oleks pidanud minema karvaniparki? Polnud hullu..hommiku ärkasime ja kihutasime väikesesse linnakesse, kus pommitasime küsimustega, et kuhu minna ja mida teha ja kuidas oleks kõige huvitavam minna Sydneisse. Pani meile vägeva plaani kokku aga siis tundus, et liiga pikale veniks see kogu lugu ja otsustasime , et ei hakka seiklema ja hakkasime kohe Sydney poole liikuma.Kui aus olla, siis seal lähiümbruses polnud midagi nii väga erilist avastada ka .Päev hiljem olimegi Sydneys. Ma natuke olin närvis, et kuidas ja kuhu läheme, sest ma ei olnud saanud üldse tegeleda meie reisikavaga. Õnneks laabus meil kõik jälle ilusti. Panime minu targa mobiiliga taas tööles, mis juhatas meid linnale üsna lähedale ostukeskusesse, kuhu saime jätta tibu tasuta ja ise saime kergelt linna. Õnneks ei pidanud kümne erineva bussiga seiklema ja saime ühe bussiga ooperimajast 5 minuti jalutuskaugusele. Aga minu tark mobiil pole alati nii tark..nimelt oleks pidanud meil sadama vihma tema andmetel aga paistis hoopis päike. :) Sydney iseenesest on väga väga suur, ropult tiheda ja ropult närvilise liiklusega. Me mõlemad tundsime, et tahame ruttu ruttu Austraalia ühe suurima ikooni- ooperimaja ära vaadata ja ruttu ära põgeneda. Mõtlesime alguses enne sinna jõudmist, et ehk oleme paar päeva ja naudime suurlinna mõnusid aga ei, meile see närviline keskkkond ei sobi..Natukene kahju on, et ei näinud imeilusaid parke vaadetega linnale(pidavat olema ühed maailma ilusamad), kuulsat kohalike seas väga armastatud Bondi beachi..Kui sõitsime tagasi auto juurde, siis bussis oli üsna huvitav olukord. Bussi sisenesid 3 noort neiut vankritega, üks neist viisakalt ütles, et kas saaksite liikuda, ma pargin end lapsega siia(tagapool enam sellist kohta polnud)..mutt viskas vihase näo ja kõndis minema. Teine noor neiu ütles samuti viisakalt teisele mutile, et kas saaksite liikuda palun teisele istekohale..mutt käratas vastu, et mismõttes??Ma peaksin sinu meelest seisma püsti? Mul vajus karp lahti...sest üldse kogu bussirahvas vaatas sellise näoga neiusid, et mida te siin teete.. ja keegi peale bussijuhi ei aidanud neid bussist välja. Aivo hakkas minema aga bussijuht jõudis ette..ja üks tüüp lihtsalt vahtis mokk tõllakil:) Külastasime ka Palm beachi ehk võttepaika , kus filmitakse Kodus ja võõrsil kaadreid. Suurem osa võtetest loomulikult filmitakse Sydneis stuudios..ligipääs oli ainult meil rannale ja kioskile, mida ka renoveeriti. Kioskis pidavat töötama Colleenile väga sarnane vanadaam, keda me ei näinud kuna see oli juba suletud. Koht isegi tuli meile tuttav ette aga pettunud olime siiski, et sattusime halval ajal..aa ja ooperimaja ka muideks renoveeriti osaliselt.
Järgmine sihtpunkt oli sinimäed ehk blue mountains. Nüüd ma krjutan meie kurvast saatusest. Täiesti ilmeasjata tegime selle põike! Esimene õhtu, kui jõudsime siis saime natukene enda ööbimiskoha juures nautida vaadet aga siis otsutas ilmataat, et saadab suure vihma sinna. Ma olin nii kurb ja vihane, sest kuna nähtavus oli paarkümmend meetrit tänu udule ja vihmale, loomulikult polnud meil mõtet seal matkama hakata..Nüüd, kui seda kirjutan, siis muutun jälle nii kurvaks, sest tõesti meil jäi väga palju ilusaid kohti nägemata. Parki iseenesest on muidu väga hea ligipääsuga. Enamus lookoutide juures oli asula ja informatsioonipunkt ning põhiliste kohtade juures oli lausa tehtud meelelahtuspark, kui seda võb nii nimetada.. meelelahtus park koosneb kahest erinevast kaabelsõidukist, mis veab turiste erinevatest punktidest erinevatesse punktidesse..muidu oli ka seal maailma suurima kaldega rongirada, mis aga on hetkel suletud..kui õigesti mäletan, siis vist jäädavalt...Sama targalt, kui sõitsime sinna sõitsime tagasi Sydney poole Newcastelisse. Just natukene aega tagasi anti NSW(osariik, kus hetkel oleme) tormihoiatus. Tuul on tõesti mega suur ja vihma sajab nagu oavarrest...Homme hakkame Brisbaine poole põgenema..ehk on seal rohkem päikest.
Aidaaa!

Posted by austraalia 14:02 Archived in Australia Comments (0)

(Entries 1 - 6 of 33) Page [1] 2 3 4 5 6 »